Katri Reinsalu
Terviseameti sõnul ei ole kergemate viirushaiguse tunnustega patsientide testimine koroonaviiruse kasvavat levikut arvestades enam otstarbekas. Edaspidi keskendutakse koroonaproovide tegemisel riskirühmadele, tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele.
Kuna suurem osa inimestest põeb haiguse läbi kergete sümptomitega, soovitab terviseamet sümptomite tekkimisel hoiduda teiste inimestega kontaktis olemisest ja kodus püsida.
Koduse isolatsiooni abil saab ära hoida nakkushaiguse leviku. „Haigusest on ohustatud eelkõige vanemaealised ja tõsisemate kaasnevate haigustega isikud, kellel kerged haigusnähud võivad areneda kopsupõletikuks. Kui sa ei lahku oma kodust ega puutu kokku teiste inimestega, vähendad võimalikku nakkusohtu teistele,” seisab terviseameti juhendis.
Sümptomite raviks soovitatakse puhata ja kasutada käsimüügiravimeid. Tervisliku seisundi halvenemisel tuleb võtta telefoni teel ühendust perearstiga või helistada perearsti nõuandeliinile 1220, selgitada olukorda ning järgida saadud juhiseid. Kui seisund on väga tõsine, tuleb kutsuda kiirabi, kes viib inimese haiglasse.
„Viibi kodus kuni täieliku paranemiseni. Väldi väljas käimist. Juhul, kui sul on ilmtingimata vaja kuhugi minna, hoia teiste inimestega piisavat vahet. Jälgi, et aevastades ja köhides kataksid kindlasti suu ja nina. Võimalusel kasuta selleks taskurätikut või selle puudumisel varrukat. Puhasta kodus regulaarsemalt pindu, millega puutud otseselt kokku,” juhendab terviseamet kodusel ravil olijaid.
Samuti tasub meeles hoida, et terve pere on isolatsioonis koos. Koduseks jäädes tasuks leida aeg helistada ja kirjutada inimestele, kellega viimastel päevadel on olnud kokkupuuteid.
„Kindlasti teavita oma lähikontaktseid, sest ka nemad loetakse nakatunuks ja peaksid jääma koju. Samuti saavad nemad paluda perearstil endale avada töövõimetuslehe. Siis nad teavad arvestada, et juba aegsalt jälgida enda tervist ja hoida hügieeni,” juhendab terviseamet.
Loomulikult on koduse isolatsiooni ajal samuti vaja nii toitu kui ka muid vahendeid. „Haige inimene ei tohiks käia poes ega apteegis. Sõpradel, tuttavatel ja naabritel on siin suur roll, sest toidu ja ravimid saab lasta tuua just neil,” ütleb terviseamet. Abistaja ei tohi aga kindlasti kuuluda riskirühma (60-aastased ja vanemad ja tõsiste kaasnevate terviseseisunditega inimesed) ning peab hoidma kinni rangetest hügieeninõuetest.
Samuti on teatud piirkondades võimalus toidu- ja esmatarbekaubad ning valmistoit koju tellida ning paluda kulleril pakk ukse taha jätta.
„Kui muid võimalusi ei ole, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab vajalike kaupade abivajajani jõudmise,” ütleb terviseameti juhend.
Koduse isolatsiooni lõpetamise otsuse teeb perearst. Otsuse tegemiseks võtab perearst arvesse sümptomite kadumist ja inimese enesetunnet ning arvestab ka haiguse nakkusohtliku perioodi täitumisega.
Praegu on teada, et inimene püsib nakkusohtlik 7-12 päeva alates sümptomite tekkimisest ja raskemate haigusjuhtude korral 14 päeva.
