Stina Andok
COVID-19 on sundinud enamiku ettevõtteid oma tööd ümber korraldama. Apteekidel ja kauplustel tuleb aga igal juhul oma tööd jätkata ning sellega seoses on kaitsevahendite kasutamine muutunud igapäevaelu osaks.
Eriolukorrast tulenevalt on sotsiaalministeerium, Terviseamet ja Veterinaar- ja Toiduamet koostanud kauplustele ja toitlustusasutustele käitumisjuhised. Sarnaselt on Terviseamet ja Ravimiamet kirja pannud juhised ka apteekidele. Juhistes on punktidena välja toodud soovitused, kuidas tõkestada viiruse levikut ning kaitsta töötajaid ja kliente.
Apotheka proviisor Anne-Mari Rogenbaum kinnitab, et Apotheka on võimalikult palju püüdnud etteantud juhistest lähtuvalt vähendada nakatumisohtu. Sellest tulenevalt võib osa apteegikülastajaid üllatuda, kui leiavad, et apteegikeskkond on võrreldes tavapärasega pisut muutunud. Lisaks erinevusele lahtiolekuaegades on Apotheka oma apteekides piiranud näiteks apteegikülastajate trajektoori, mistõttu võivad apteekides olla lindid, piirded, suunavad sildid või ka jooned põrandal.
„Näiteks oleme palunud apteegi külastajatel hoida teiste inimestega distantsi, et nakatumise oht oleks väiksem, mistõttu võidakse piirata apteeki sisenevate inimeste arvu,” selgitab Rogenbaum. On apteeke, kuhu sisenemine ei ole üldse võimalik ning oste saab sooritada üksnes luugi kaudu. Proviisor soovitab inimestel enne apteeki tulemist oma vajadused põhjalikult läbi mõelda. Paljudes apteekides, sealhulgas ka Rapla Apothekas on kassade ette paigaldatud pleksiklaasist piirded, et vähendada apteekri ja kliendi vahelist otsest kontakti.
Ostu sooritamisel eelistatakse praegu kaardi- ja viipemakseid. Apteeki puhastatakse senisest sagedamini ning töötajatele on võimaldatud isikukaitsevahendeid nagu kindad, maskid ja desifintseerimisvahendid.
Rogenbaum tõdeb, et tulenevalt kriisiolukorrast on suurenenud nii käsimüügiravimite kui ka retseptiravimite müük, mistõttu ei pruugi kõiki ravimeid apteekides käepärast olla. „Töö selle nimel käib pidevalt, hulgifirmad saadavad apteekidesse ravimeid üha juurde ja alati saab ka apteeki ette helistada või kui ei ole nii kiire, siis sooritada ost hoopis e-apteegist,” julgustab Rogenbaum.
Benu Apteek OÜ tegevjuht Kaidi Kelt ütleb, et ka Benu apteegid on üle minemas letiteenindusele, mis tähendab, et müügisaalid eraldatakse tsooniks, kus liiguvad ainult apteegitöötajad. „Saaliteeninduse peatamise eesmärk on tagada apteegiteenuse kättesaadavus ja apteegitöötajate kaitse. See näeb välja nii, et turvalindiga on tehtud liikumiskoridor sissepääsust kuni kassani,” selgitab Kelt. Saalis müüdavat kaupa saab endiselt osta, kuid apteeker toob selle riiulilt ise kliendile. Lisaks paigaldatakse kassadele kaitseklaasid.
Ka Benu apteekides on tegevjuhi sõnul esinenud olukordi, mil mõni toode on otsa saanud, kuid apteegid täiendavad oma ladusid esimesel võimalusel ning reeglina saavad uue tarnega kauba järgmisel tööpäeval. „Benu apteekide prioriteediks on tagada ravimite ja muu apteegikauba kättesaadavus Eesti elanikele. Pingutame kogu organisatsiooniga selle eesmärgi täitmise nimel,” ütleb Kelt.
Maskid ette ka müüjatele
Rimi avalike suhete juht Katrin Bats selgitab, et Rimi otsus lühendada kaupluste lahtiolekuaegu oli tehtud selleks, et leida aega täiendavaks pindade, ostukorvide ja muu sellise puhastamiseks. „Lühem lahtiolekuaeg annab meie töötajatele rohkem kontaktivaba tegutsemisruumi,” ütleb ta. Lisaks on töötajate säästmiseks tellitud neile kaitsevahendid. „Meie töötajad on olnud väga vaprad. Neilt endilt saame pidevalt häid mõtteid ja algatusi, kuidas antud olukorras säästa enda ja klientide tervist,” räägib Bats.
Rimi kogemusel on tänaseks ostupaanika raugenud ning poodlejate toidunimekirja on sattunud taas igapäevasemad toiduained nagu piim, leib ja munad.
Maxima avaldas 19. märtsil pressiteate, milles andis teada, et kõikidele tavakassadele paigaldatakse plastist vaheseinad ning klientidega otseses kontaktis olevad töötajad varustatakse näokaitsega. Ühtlasi lühendas Maxima oma kaupluste lahtiolekuaegu, et võimaldada töötajatel töötada ühe vahetusega ja samas koosseisus, vähendades sellisel moel kontaktide hulka. Lisaks asuti kaupluste pindasid sagedamini puhastama ning desifintseerima. Pressiteatest selgub, et Maxima on hakanud enne tööaja algust mõõtma oma töötajate kehatemperatuuri.
Maxima poodides on klientidele loodud võimalus oma käte desifintseerimiseks ning lahtise valmistoidu pakendavad Maxima töötajad tarbija jaoks ise.
Rapla Tarbijate Ühistu juhatuse liige Väino Sassi kinnitab samuti, et töötajate kaitseks on tellitud näomaskid, mis peaks lähiajal ka kohale jõudma. Esialgu on maske tellitud piisavalt, et iga töötaja saaks maske kasutada ühe kuu. Sel nädalal on võetud plaani paigaldada kassade juurde pleksiklaas, et vähendada klientide ja müüjate otsest kokkupuudet. Lisaks on töötajaid juhendatud pidevalt kandma kaitsvaid kindaid ning vajadusel käsi pesema või desfinitseerima. Uue korra kohaselt puhastatakse poodi senisest sagedamini.
Sassi sõnul on mõned töötajad tulnud reisilt ja seetõttu kodus, ning mõned, kes on avaldanud soovi puhkus välja võtta. Kontoripersonalist on nii kodus töötavaid kui ka kontoris jätkavaid töötajaid. Omalt poolt on ettevõte pidanud soetama näiteks juurde sülearvuteid, et inimesed saaksid tööd teha ka väljaspool töökohta.
Sassi sõnul käib inimesi poodides praegu oluliselt vähem kui veel nädalapäevad tagasi, mis on küll mõjutanud poe käivet, kuid tervise seisukohast on positiivne nähe, kuna hoiab viiruse eemal nii klientidest kui ka töötajatest. „Meie vara on meie inimesed,” sõnab Sassi.
