Taimi Jürgens, Rapla keskraamatukogu
„See, mis Vaiksoo raamatu juures võlub, on eluterve ja valdavalt positiivne vaade elule, pealetükkimatu huumor ja loo, mida ei käivita hea ja halva vastasseis, kaasahaaravus. Samuti leevendab Vaiksoo teos põuda, mis valitseb 5.-6. klassi poistele sobiliku kirjavara osas. Lapsed on arukad ja head, täiskasvanud lahked ning arusaajad. Autor koob sündmustiku sekka salapära, mõistatused leiavad lahenduse, kuid mitte kõikidele küsimustele ei anta üheseid vastuseid. Unistuste maailmast tuleb midagi reaalellu kaasa. Kas pole tore?”
Žürii koosseisus Krista Kumberg (esimees), Anu Kehman ja Priit Põhjala otsustas, et Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaat 2019. aasta teoste eest laste- ja noortekirjanduse kategoorias on Jaanus Vaiksoo teos „King nr 39”. Eelpool tsiteeritu oli nende ühisarvamus. Tunnustust on raamat pälvinud veelgi, nimelt valiti see Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna 2019. aasta nominentide hulka algupärase ilukirjanduse kategoorias ning on ka Lastekaitse Liidu soovitusnimekirjas Hea Lasteraamat 2019.
Jaanus Vaiksoo raamatu peategelane Paul Viies elab Tallinnas Nõmmel. Ta on üks tore viienda klassi poiss, kes juba viie kuu pärast saab kaksteist. Koolis läheb tal hästi, eriti meeldib matemaatika, kuna poiss on osav peastarvutaja. Tema hea huumorimeel paneb suunurgad kerkima isegi rangel klassijuhatajal, rääkimata vanematest ja sõpradest. Poisi jalanumber on 39 ja otsaesisel tärkavad esimesed vistrikud. Habet kahjuks veel pole, kuigi poiss aeg-ajalt lootusrikkalt lõuga silitab.
Kodus on asjad korras, suhted ärimehest isa ja audiitorist emaga põhinevad vastastikusel usaldusel – isa teeb vajadusel pangaülekande, ema kirjutab e-kooli puudumist põhjendava tõendi. Ühiselt koos veedetud aega jääb paraku vanemate töö tõttu aina vähemaks. Nii toimetabki Paul palju omapead ja satub oma elu esimesel popipäeval raamatus kirjeldatud seiklustesse. Seda enam, et ”…puberteet oli alanud, hormoonid möllasid! Paul tundis, kuidas mingi seletamatu uhkus temast üle uhas”.
Põnevusele ja huumorile lisaks on autor osavalt teksti sisse põiminud erinevaid täiskasvanutarkusi. Jaht ja kalapüük, koerad, kulinaaria, muusika, kettagolf, Eesti lähiajalugu, Geni ja selgeltnägemine on näiteks teemad, millest lugeja muuhulgas aimu saab.
Jaanus Vaiksoo on öelnud, et kirjutas raamatu „King nr 39”, mõeldes just peategelaste eakaaslastele. Laste lugemuse vähenemine on autorile murettekitav teema ja ta on öelnud intervjuus ERR-ile: „Mul oli selle raamatu kirjutamine ammu mõttes. Teha selline seikluslik lugu, mis pakuks huvi tänapäeva selles vanuses lapsele, kes on algklassidest väljas, kelle lugemishuvi hakkab võib-olla maha käima ja kellel kõiki muid huvisid tuleb kohinal peale. Selline väike üritus või provokatsioon, et kas saab ka selles vanuses lapsed lugema.”
Autori sõnade kohaselt on tagasiside positiivne: „Lapsed on öelnud, et seal saab nalja, see on lõbus, seikluslik. Eks see oligi põhieesmärk.” Autori määratud sihtotstarbest aga eriti hoolima ei peaks, lugejaskond võiks kindlasti olla palju laiem. Raamat on mitmekihilisem, kui esialgu paistab, ning naerda saab tõesti palju.
Lõpuks peab tunnistama, et lugedes tekkinud emotsioon tuletas meelde ammused „Meisterdetektiiv Kalle Blomkvisti” esmakordse lugemise ajad. Tähelepanelik lugeja leiabki juba esimeselt leheküljelt autori küllap teadliku vihje nimetatud teosele. Miks mitte mõelda täiskasvanuna teistegi lapsepõlve lemmikraamatute peale ja neid vahelduseks üle lugeda?
Jaanus Vaiksoo raamatu „King nr 39” lisaväärtus on Katrin Kaevu vaimukad illustratsioonid.
