Helerin Väronen
Eestlane on teadupärast metsarahvas ja me suhe loodusega on tugevam kui mõnel teisel rahval. Iga suhe aga vajab järjepidevat tööd. Võibki vist öelda, et M. Amos Cliffordi “Metsakümblus ehk shinrin-yoku. Looduse tervendav mõju” on justkui suhteõpik kas loomaks suhet metsa ja loodusega või arendamaks seda edasi.
Metsakümblus on alguse saanud Jaapanist, kus 40 aastat tagasi hakati otsima viise, kuidas loodusest kaugenev linnarahvas taas metsa viia. Shrin-Yoku näol loodi bränd, mis sidus endas vana jaapani rahvausu šintoismi tänapäevase teadusuuringutel põhineva tervisekäitumisega. Seda, et metsas käik mõjub hästi nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele, teati küll juba varem, kuid nüüdseks on see ka teaduslikult tõestatud.
Valdur Mikita on raamatu eessõnas öelnud, et jaapanlaste ja eestlaste metsakäsitlus on mõnevõrra erinev ja see raamat on nagu angloameerika eneseabiõpik. Tõesti ei kujuta ette, et eestlane, raamat näpus, metsa läheks ja sõrmega järge ajades harjutusi teeks. (Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika just seda küll kunagi „Ringvaate” saates tegid, kuid tulemus oli rohkem naljakas kui tõsiseltvõetav.) Nagu Mikita kirjutab, on eestlase metsatunnetus pigem pärimuslik ja intuitiivne. Kuid kindlasti paneb see raamat mõtlema metsast teistmoodi, kogema ja tajuma metsa uuel viisil. Ja nutistuvale põlvkonnale võiks sellest raamatust eriti kasu olla leidmaks üles see nii-öelda enda sisemine mets.
Raamatus on ära toodud ridamisi harjutusi, mida metsakümbluse ajal teha. Mõni neist tundub naljakas, kuid on ka selliseid, mida tihti metsas käijad niikuinii alateadlikult teevad. Suur rõhk neis harjutustes on meeltel. Ja meeli on meil rohkem kui need viis, millest tavaliselt räägitakse. Näiteks on metsakümbluses olulisel kohal ruumiline kehataju, mis julgustab oma keha paremini teadvustama.
Iga metsaskäik on kehale ja meelele tervistava toimega. Ja isegi see, kui lihtsalt lugeda ja kujutada ette end mõnes tuttavas metsatukas vastavaid harjutusi tegemas, mõjus rahustavalt. Reaalselt tundsingi, et päeva jooksul tekkinud pinged ja muremõtted hajusid ja süda lõi rahulikumas tempos.
Eraldi ongi raamatus välja toodud looduse kasulikkus tervisele. Eriti jäi silma asjaolu, et regulaarne metsaskäimine tugevdab immuunsüsteemi ja aitab südame- ja veresoonkonna haiguste vastu, mis eestlaste seas on üks peamisi surmapõhjuseid.
„Inimesed kaitsevad seda, mida nad armastavad,“ on öelnud okeanoloog Jacques-Yves Cousteau. See mõte läheb hästi kokku ka hiljuti alanud looduskaitsekuu tunnuslausega „Hoia, mida armastad“. Metsakümblus on üks viise, kuidas õppida märkama enda ümber tohutut elurikkust, sellesse armuda ja seeläbi soovida seda kaitsta.
