Helerin Väronen
Enamik poode ja müügikohti on nüüdseks pärast kahte kuud kestnud eriolukorda taas avatud. Mõned poed ja müügikohad olid avatud ka eriolukorra ajal, osa lühendasid lahtioleku kellaaegu ja osa leidsid alternatiivseid viise müügiks ajal, kui pood oli füüsiliselt suletud.
Uurisime mõnest Raplamaa poest ja müügikohast, kuidas neil eriolukorra kaks kuud on möödunud.
Päriselt suletud ei olnud Raplas asuv käsitööpood Nobiina. Pärast eriolukorra väljakuulutamist tehti küll klientide ja oma töötajate turvalisuse huvides otsus, et ollakse avatud lühemalt. Poe juhataja Eda Adamson sõnas, et esmalt olid nad lahti kolmel päeval nädalas kahe tunni kaupa. Vastavalt nõudlusele on lahtioleku aeg pikenenud. Alates sellest esmaspäevast on pood avatud tavapärasel ajal.
Nobiina kliendid on Adamsoni sõnul olnud ääretult tänulikud, et pood nende jaoks eriolukorra ajal olemas oli. Ka veebipoes elavnes ostmine, kuid see ei toonud siiski nii suurt käivet, kui Adamson ootas. Samas on veebipood olnud tubliks abiliseks, et mitte tegevuseta olla. Veebipoe puhul täheldas ta ka seda, et palju oli Rapla-sisest pakiautomaati tellimist, mida tehti kas turvalisuse kaalutlustel või ei sobinud lühikesed lahtiolekuajad kohaletulemiseks. Aga kõik pakid jõudsid kiiresti ja turvaliselt kohale, kiitis Adamson pakiautomaate.
Inimeste ostukäitumine on muutunud, kliente on Nobiinas käinud vähem ja muutunud on ka aeg, millal poes käiakse. Pigem käiakse südapäeval, kuid hommikuti või õhtuti on pood sageli klientidest tühi. Adamsoni sõnul helistavad paljud ka ette ja poodi tullakse kindlate soovidega, niisama vaatamiseks kohale ei tulda. Ka alanud kevad on külastatavust mõjutanud, kuna sageli on käsitööd harrastav inimene ühtlasi ka aiahoolik ja ilusate ilmadega toimetab pigem aias.
Adamsoni sõnul paistis ka silma, et pigem osteti tarvilikke ja vajalikke asju nagu lõngad, niidid, nõelad, millest saab järeldada, et inimesed mõtlevad rohkem rahale ja ei osta asju igaks juhuks.
Hetkel on veel vara rääkida täpsetest mõjudest, mida eriolukord Nobiina poele tõi. Alles sügisel saab Adamsoni sõnul analüüsida, kas ta suudab hooaega tavapäraselt alustada või mitte. Kindel on aga see, et paar viimast kuud on siiski rasked olnud.
Väärt Raplamaa Tootel on uus logo
Eriolukorra ajal oli pikalt kinni MTÜ Väärt Raplamaa Toode pood, mis avas uksed taas 2. mail. Kuigi MTÜ eestvedaja Rikka Toman oli klientide jaoks olemas ka eriolukorra ajal, olles telefonikõne kaugusel ja valmis viie minuti jooksul poodi tulema, kasutati seda võimalust võrdlemisi vähe. Natuke rohkem kasutati e-poodi. Paremini oleks poel läinud siis, kui enne eriolukorda oleks suudetud rohkematesse Coopi kauplustesse tootjate riiulid üles panna. Praegu on need Märjamaal ja Kohilas ning need on näidanud, et rahvas armastab raplamaist ja seda toetatakse.
See aeg, mil pood füüsiliselt kinni oli, on MTÜ jaoks olnud siiski produktiive. Esimene suurem uudis puudutab MTÜ muutunud logo. Uue kaubamärgi otsimisega, mis ühendaks endas Raplamaa tootjaid ja teenusepakkujaid, tegeleti juba aasta aega. Asja arutati nii ROL-i, RAEK-i, Rapla valla kui ka Rapla Tarbijate Ühistuga. Vana tunnuslause “Kindel käeulatus” ei kõnetanud enam inimesi ja kui hakati otsima seda ühist nimetajat, mis nüüd võiks kõnetada, viisid kõik mõtted rappa. Sõna otseses mõttes. Saadi aru, et raba ja sellest tulenevad sõnamängud on need, millega võiks edasi liikuda.
Üha enam hakkas Tomani ja paljude tootjate jaoks helisema lauseühend “Rabav Raplamaa”. Kui oli selge, et see lause tuleks ka logoks teha, pöördus Toman Indrek Tuuga poole Adograafist. Sisendi märgi loomiseks oli kohtumisel mentoritega andnud Ain Mihkelson, kes leidis, et see võiks olla seotud männiga, kuna Raplamaa inimesed on sitked kui rabamännid. Tuuga tegigi logo, mis kujutab männikäbi ja erinevad kihid sel käbil kujutavad Raplamaa suuremaid ja väiksemaid ettevõtjaid, kes suudavad tugevad olla siis, kui omavahel kokku hoitakse.
Uuele tunnuslausele ja logole seni tulnud tagasiside on Tomani sõnul olnud igati positiivne ja on näha, et tootjad tahavad ja on valmis seda ka oma toodetel kasutama.
Teine suurem uudis puudutab poe ruume. Eelmisel nädalal allkirjastas Toman uue rendilepingu ning 1. juunist plaanitakse kolida aadressile Tallinna mnt 29, endisesse Invaru majja. Seal on võrreldes praegusega poel kasutada enam kui kaks korda suurem ruum, samuti on võimalik kasutada hoovi. Ruumide üür on küll praegusest kõrgem, kuid kuna VRT on nüüd käibemaksukohuslane, on see Tomani sõnul neile isegi kasulikum. Lisaks plaanitakse osa ruumist statsionaarselt anda Triinu Simkini ehk Ode Disaini kasutada, kes tasuks oma osa ruumi rendist ise.
Hoovi kasutamine annab võimaluse hakata korraldama kohvikute päevi, samuti on plaanis lastelaat muuta traditsiooniliseks ürituseks (sel aastal toimub see küll 1. juuni asemel augustis).
VRT meeskonnaga plaanib liituda Kaie Kensap, kes turismi õppinuna ja Stockholmi kruiisi infoleti töötajana tahab teha MTÜ-ga koostööd, et leida viise, kuidas kruiisireisijaid Raplasse tuua. Samuti plaanib giidina koostööd teha Epp Sussen.
Suurematest VRT plaanidest võib välja tuua, et plaanis on hakata tegema reklaamklippe, mis tutvustaks ühest küljest tootjaid, kuid Alu mõisahärra kuju “elluäratamise” abil ka Raplamaa ajalugu. MTÜ poolt on avaldatud ka soovi koostöös Elroniga tootjate jõuluvagun käiku lasta, kuid idee suhtes pole Elroni poolt midagi kindlat lubatud. Kõik oleneb, kuidas olukord kujuneb. Teema juurde soovitakse tagasi tulla sügisel.
Potipõllundus on populaarne
Eriolukord on nii mõnedki inimesed pannud tegelema asjadega, millega muidu tegeletud ei ole. Seda, et hüppeliselt on kasvanud nende inimeste arv, kes täiesti nullist on asunud potipõllundusega tegelema, on eriti märgata Märjamaa Taimeaias. Paljud tahavad just nüüd endale toitu ise kasvatada, alustades tomatitest ja kurkidest, kuid on ka neid, kes on otsustanud iluaiandusega tegeleda.
Aiandi omanik Rainer Rand sõnas, et nemad on olnud avatud terve eriolukorra aja, alates aprilli keskpaigast nagu tavalisel hooajal. Lahtioleku kellaaegu nad ka ei muutnud, kuid teatud pinge pani eriolukord ja reeglite jälgimine siiski peale. Klientide arvukust see küll väga muutnud ei ole, käiakse ikka nagu varemgi.
Sellele on ilmselt kaasa aidanud asjaolu, et suurem osa müüki on saadud teha värskes õhus. Aiandi poolt on ärgitatud inimesi neile ette helistama, nii et nad saavad kauba valmis panna ja värava taha viia. Maksevõimalused on samuti võimalikult kontaktivabad.
Kaubavedu aiandisse on seni samuti sujunud. Kõige keerulisem on Ranna sõnul siiski olukorrast tulenev pinge, kuna kogu aeg toimub midagi uut ja tuleb võtta üks päev korraga.
Rapla tehnikapood Tuhat1 Kodumasinat on samuti terve eriolukorra aja lahti olnud, ainult poe lahtiolekut muudeti kahe tunni võrra lühemaks. Poe omanik Ene Ottender sõnas, et neil võimaldas poodi lahti hoida see, et nende poe uks avaneb praktiliselt tänavale. Kuid eriolukorra algus oli siiski raske, sest peaaegu kedagi poes ei käinud.
Olukorda parandas see, kui aknale pandi silt, et pood on ikka lahti. Mai algusest saadik on toimunud elavnemine, käiakse rohkem poes, kuid seda ei anna Ottenderi sõnul siiski võrrelda külastatavusega, mis on nende Tallinnas Bauhofi külje peal asuvas tehnikapoes.
Kui tuua välja tooteid, mille müük varasemaga võrreldes hüppeliselt on kasvanud, siis on need tolmukotid ja espressomasina hooldusvahendid, nii et kõik koristavad usinalt ja puhastavad espressomasinaid. Kuna juuksurid olid kinni, oli tõeline müügihitt ka juukselõikusmasinad, mis on hetkel ladudest täiesti otsas. Meenutades eriolukorra algust, tõdes Ottender, et mõnevõrra tavapärasest rohkem kiputi ostma ka sügavkülmikuid, kuna varutud toit oli vaja ju kuhugi mahutada.
Kauba tarnimisega ei ole seni suuri probleeme olnud, kuid Ottender lisas, et need alles hakkavad tekkima, kuna vahepeal olid Itaalia tehased, näiteks Bosch, kinni ja paljudel kaupadel on ka Hiinas valmistatud detailid küljes. Hetkel on tarneaugud tekkinud integreeritava tehnikaga.
OTT-i kaubakohtumisi oodati
Kohila OTT-i kaubakohtumised tühistati 13. märtsil ja uuesti hakati tegutsema alates 1. maist. Paljud inimesed aga helistasid OTT-i koordinaatorile Kaire Puhkanile ja küsisid müüjate kontakte. Puhkani sõnul viisid mitmed müüjad toidukauba inimestele koju kätte ja oli ka neid, kes seda teenust ei pakkunud, kuid siis oli võimalus ise kaubale järele minna. Oli ka neid tootjaid, kes kiirelt ümber orienteerusid ja oma e-poe valmis tegid. Neid võimalusi kasutati küll agaralt, kuid aprilli viimastel nädalatel hakati Puhkani käest üha enam uurima OTT-i kaubakohtumiste kohta ja igatseti endist süsteemi tagasi. Sama soov tuli tootjatelt.
Kui 1. mail kaubakohtumistega jätkati, oli Puhkani sõnul huvilisi päris palju ja eriti suurt huvi tunti taimede vastu. Olles tegutsenud üle pooleteise aasta, on Kohila OTT-il välja kujunenud võrdlemisi püsiv klientuur, kes ka nüüd tuleb tagasi ja ostab talutoodangut. Pärast paari kohtumist on küll raske hinnata, kas inimeste ostukäitumine on muutunud, kuid loodetakse, et klientide hulka lisandub neid, kes eelistavad kohalikku ja värsket toitu. Ikka leidub Puhkani sõnul ka neid, kes OTT-i alles avastavad ja rõõmsalt tagasi tulevad.
Tootjate jaoks on kevad just see aeg, kus elavnetakse ja müüki lisandub hooajakaupa. Arvestades seda, et laatasid hetkel ei peeta, ongi OTT-i kaubakohtumised jäänud paljudele tootjatele ainukeseks võimaluseks oma toodangut müüa.
Kodukontorid vähendasid poe käivet
Rapla kontoritarvete pood Charlot oli avatud terve eriolukorra aja, välja arvatud laupäevad. Charloti tegevjuhi Kuno Pindmaa sõnul on eriolukord nende poe käivet langetanud enam kui 60% ja kuigi eraklientide ostud nende e-poes kasvasid, on ostud absoluutnumbrites olnud väikesed. Suures mahus on e-pood olnud era- ja riigiettevõtete teenindamiseks loodud keskkond, mis aga olid eriolukorra ajal suletud või töötati kodukontorites.
Tundub, et peale aianduse on kodukontorites töötavad inimesed hakanud hoogsamalt tegelema käsitööga, kuna just nende ja muude ajaveetmistoodete müük kasvas Charlotis. Kauba tarnimisega Pindmaa sõnul seni probleeme ei ole olnud ning ta ei usu, et neid ka tekib, koolikaubad on möödunud aasta lõpus tellitud ja need on kõik tulemas.
