Kahtlustan, et ma ei ole ainuke, kes on unustanud end 1920-ndatest pärinevaid peokleite imetlema. Neil kasutatav pärltikand lihtsalt sunnib end lähemalt uurima. Kuidas pidi küll aega ja oskusi olema, et midagi nii kaunist luua!
Sellest sündis ka mõte pärltikand Käsitöölase seekordseks teemaks valida. Õige kiiresti saab selgeks, et pärltikand ei ole teps mitte viimase sajandi moeröögatus. See on hoopis vastupidi üks vanemaid viise oma asju kaunistada.
Oma olemuselt on pärltikand üpriski lihtne. Kasutatakse vähe erinevaid pisteid ja peale pärlite, nõela ja niidi ei lähegi palju muud vaja. Pidades silmas vaid seda, et vahendite kõrval tuleb varuda aega. Pisikeste pärlite kangale kinnitamine on tohutult tähelepanu ja aega nõudev ülesanne.
Seda teab hästi Anneli Hollo Võrumaalt, kes seal oma õmblussalongi peab. Ka tema on pärltikandi maailmale näpu andnud ja sinna end unustanud. Tema lemmikuteks on klaaspärlid, millest ta kauneid kujundeid loob.
Viimasel küljel jagan aga jällegi mõned praktilised nipid, kuidas pärltikandiga algust teha ja mida sel puhul silmas pidada.
Head lugemist!
Katri Reinsalu
Loe pikemalt 26. veebruari Raplamaa Sõnumitest
