Siim Jõgis
Idee Raplamaa spordiakadeemia loomisest on nii kitsamas ringis kui ka avalikult liikunud rohkem kui aasta aega. Teisipäeval, 2. juunil toimus Rapla riigimajas selle projekti avaseminar, mis tõi kokku ligikaudu viiskümmend kaasamõtlejat – igaühel neist oma seos Raplamaaa spordiga.
Projekt ise on planeeritud valmima 31. märtsiks 2021. aastal. See tähendab, et selleks peab olema valminud kontseptsioon, missugune saab Raplamaa spordiakadeemia välja nägema. Praegu on piltlikult öeldes kõik võimalused veel lahti. Nimetus “Raplamaa spordiakadeemia” on tegelikult veel vaid hüüdnimi. Projekti tegelik nimetus on pikk ja keeruline ning kõlab nii: “Rapla maakonna kohalike omavalitsusüksuste, haridusasutuste ja erinevate spordivaldkonnas tegutsejate ühine noortespordi koostöövõrgustik”.
Ambitsioonikas idee on luua ühine, tervet maakonda hõlmav ning tipptasemel akadeemia noortespordi arendamiseks. Raplamaa spordiakadeemia projekti veab Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) eesotsas arendusjuht Tavo Kikasega. Mõningaid konkreetseid samme akadeemia realiseerumiseks on juba astutud, eriti just taristu osas. Üleriiklikust maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmest (lühidalt MATA-meede) on Raplamaa vallad taotlenud ja ka saanud toetust Kehtna ja Kohila staadionite kaasajastamiseks, Rapla kunstmurustaadioni rajamiseks ning Märjamaa ujula katuse kordategemiseks.
Teisipäevasel avaseminaril hakati ideele sisu looma. Päeva esimeses pooles esinesid ettekannetega Tavo Kikas ROL-ist, Peeter Lusmägi Eesti Olümpiakomiteest ja Margus Klaan kultuuriministeeriumist. Raplamaa spordiakadeemia loomise oluline koostööpartner on Civitta Eesti AS. Nende ülesanne on koostada lõplik mudel. Ettevõtte projektijuht Kristiina Oll tutvustas Raplamaa spordiakadeemia projekti metoodikat ning see lisas juba natuke liha luudele.
Oll tõi välja projekti tegevused etappide kaupa, mida oli kokku neli. Avaseminar oli osa esimesest etapist ning hiljemalt järgmise aasta veebruariks valmib spordiakadeemia kontseptsioon, mida huvirühmadele tutvustada. Nende kahe hetke vahele jäävad rühmaarutelude läbiviimised, dokumendianalüüs, intervjuud spordiinimestega, õppereis Soome ning veel mitmed tegevused.
Avaseminari vahest kõige intrigeerivamad hetked saabusid pärast lõunapausi. Siis toimus spordiinimeste arutelu ja kogemuste vahetamine. Arutelust võtsid osa Rapla korvpallikoolist Jaak Karp, Kohila võrkpalliklubist Ingrid Kangur, Eesti Jalgpalli Liidust Janno Kivisild ja kergejõustikutreener Andres Saks. Jaak Karp tõi oma ettekandes välja, kui oluline on luua spordiakadeemia võimalikult kõrgetasemelisena. Tallinn ei ole Raplast kaugel ja seal asub Audentese spordiakadeemia. Õpilasel või tema vanematel võib kergesti tekkida ahvatlus jätkata õpinguid just seal. Kui juba Raplasse oma akadeemia luua, peab see olema tasemel, et kohalikud noored väga kergekäeliselt pealinna ei kipuks.
Rapla korvpalliakadeemia on korvpallikooli ja Rapla gümnaasiumi koostööna toiminud paar aastat. Karp tõi välja, et selles osaleb kaksteist noort, kellel kool võimaldab treenida ka päeva jooksul. Need on Kuremaalt, Parksepast, Viljandist ja mujaltki pärit õpilased, kes on tulnud Raplasse selleks, et treenida siinses korvpallikoolis ja õppida siinses gümnaasiumis.
Oluline kokkuvõte avaseminarist on see, et lihtsalt asja enda pärast pole seda mõtet teha. Raplamaa spordiakadeemia loomine on ambitsioonikas ettevõtmine. Akadeemia sisuline pool hakkab selguma juba lähinädalatel ja -kuudel, kui toimuvad intervjuud ja arutelud. Kõigi tegevuste tulemusena valmib üks konkreetne mudel, millele lisandub tegevuskava. Seda Raplamaa spordiakadeemia visiooni tutvustatakse järgmise aasta veebruaris lõpuseminaril.
