Kui muidu on siinsete retseptide taga mõni huvitav, vahel ka naljakas lugu või on nende tegemine kantud lihtsalt vajadusest head kõhutäidet saada, siis oliividega supi tegemise ajendiks on üks meenutus, mis nüüdseks on minu jaoks kullahinnaga.
Mõned päevad tagasi kaotasin sõbra õnnetuses, mis vapustas tervet Eestit. Meenutades me viimast kohtumist siinsamas Raplas ja varasemaid hetki, mis Virgotiga seostuvad, tuli meelde üks seik ülikooli algusajast. Olin minemas messile “Teeviit” ja ööbisin Virgoti ja tema pere juures. Virgot tegi söögiks suppi, mis kubises oliividest. Ma pole kunagi oliive armastanud, nii et minu jaoks oli see supp täiesti kohutav. Aga ära ma selle sõin. Ei saa ju lasta raisku heast südamest tehtud rooga. Ja Virgoti mälestuseks tegin nüüd siis ainsat sööki, mis mul temaga seostub. Kindlasti ei ole see sama retsept, lähtusin lihtsalt sellest, et tegemist oleks supiga, kus oleks oliivid.
Retsepti algne allikas on ajakiri Oma Maitse (märts 2011) ja veebist leiab retsepti Toidutegu blogist.
Vaja läheb: 2 purki purustatud tomateid või 10 küpset tomatit, 3 dl köögiviljapuljongit, 2 küüslauguküünt, 400 g hakkliha, 1 purk (400 g) valgeid ube tomatikastmes, 100 g musti oliive, soola ja pipart, serveerimiseks porrut
Tee nii: Prae hakkliha. Pane purustatud tomat potti (kui kasutad värskeid tomateid, koori need, eemalda seemned ja tükelda viljaliha), lisa puljong, kuumuta keemiseni ja lase 10 minutit haududa. Lisa peeneks tükeldatud küüslauk, praetud hakkliha, oad ja oliivid ning kuumuta veel 10 minutit. Maitsesta soola ja musta pipraga ning serveeri värske porruga.
