Tänavu viisid Atla mõisa viinaköök, Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon, Ööbiku Gastronoomiatalu ja portaal „Eesti Maitsed“ esmakordselt läbi Eesti käsitöönapsude konkursi. Parimad kuulutati välja laupäeval, 6. juunil.
Tunnustamine leidis aset Atla mõisas, kuhu oli kutsutud ka maaeluminister Arvo Aller.
„Tänane üritus on meie tahe koondada käsitöönapsu tootjad, väärtustada tooteid ja neid edaspidi ikka paremini teha,” ütles Raivi Juks Atla mõisast. Ta tõi välja, et alkohol ei ole iseenesest kahjulik. „Me kõik teame, mis juhtub, kui midagi totaalselt ära keelatakse või rängalt maksustatakse,” jätkas ta. Pigem kutsus ta üles muutma üldlevinud suhtumist alkoholi ja häid tooteid väärtustama.
Maaeluminister Arvo Aller tõi välja viise, kuidas käsitöönapsud on osa maaelust. „Ministeeriumi ülesanne on seista maaelu ja maaettevõtluse eest. Käsitöönapsude tootmine ja põllumajandussaadustele lisandväärtuse andmine on üks osa maaettevõtlusest. Nende edasiandmine on üks osa maaelust,” sõnas Aller. On ju napsudes kasutatud õunu, sõstraid, marju ja teisi põllumajandussaaduseid. „Hea meel on, et inimeste entusiasm on nakkav,” tõdes Aller, vaadates kokku tulnud inimeste hulka, ja avaldas lootust, et võistlus kujuneb tulevikus rahvusvaheliseks.
Ka Aller rõhutas, et käsitöönapsude tootmine ei ole alkoholismi propageerimine, kuid see on üks viis, kuidas turiste siia meelitada, ning samuti oluline osa ekspordist. Minister tõi oma sõnavõtus välja, et eelmisel aastal oli jookide eksport 60 miljonit eurot. Alkohoolsed käsitööjoogid moodustasid sellest veerandi ehk 15 miljonit eurot. Seega on valdkonnal väga suur potentsiaal ja edasimineku võimalused.
Joogikonkursi peakohtunik oli sommeljee Aivar Vipper. „Mul on hea meel sommeljeena näha, et Eestis tehakse nii palju erinevaid jooke nii paljudest erinevatest toorainetest,” ütles ta ja lisas, et järjest enam jõuavad need joogid ka restoranidesse.
Jookide maitset hinnati pimedegustatsiooni käigus. Konkursile registreerus 17 tootjat 38 napsuga.„Sommeljeed on andnud mulle väga positiivset tagasisidet, et selline ettevõtmine võiks jätkuda. Sommeljeed tahavad ennast arendada ja et saada heaks sommeljeeks, peab ju teadupärast trenni tegema,” rääkis Vipper. Tagasiside on kindlasti kasulik ka napsude tootjatele, kelle jooke hinnati.
Jookide hindamine viidi läbi Ööbiku Gastronoomiatalus. Kahel päeval jagasid oma arvamusi nii professionaalne žürii kui ka rahvažürii. Žürii esimees oli Ööbiku Gastronoomiatalu omanik ja peakokk Ants Uustalu. „Olles restoranipidaja ja nähes iga päev, iga õhtu, kuidas inimesed tahavad saada midagi uudset, on ilmselgelt käsitöönaps restoranis omal kohal,” ütles Uustalu.
Pärast sõnavõtte asuti võitjaid välja kuulutama. Tunnustusi jagati viies kategoorias ning igas neist toodi võimalusel välja kolm parimat. Jooke hinnati ka handsade kategoorias, aga selles registreerus vaid Moe OÜ toodetud 62,3% handsa, mis märgiti küll ära, kuid võitjatiitlit talle ei antud. Eriauhind anti ka parima pakendi ja loo eest ning rahvalemmikule.
Maitsestatud džinnide seas kuulutati Eesti parimaks vanas Tohisoo mõisa viinavabrikus toodetav džinn Tohi Nordic Dry Gin Cloudberry Mist. Võidunapsu valmistamisel kasutatakse 13 ürti ja selle maitses domineerivad murakas, kummel ja kirevili.
Tunnustuse võttis vastu Madis Kübar. Kohalikku džinni on ka varem auhindadega tunnustatud. „Igal konkursil osalemine on heas mõttes kalastamine,” rääkis Kübar ja lisas, et kindlasti ei mindud osalema rind kummis. „Aga me teame, et me teeme head jooki,” ütles ta. Kuigi oldi lootusrikkad, tuli nii hea koht siiski üllatusena.
Sellistel konkurssidel on alati kaks poolt, leidis Kübar. Ühelt poolt on see võimalus saada, samas ei tasu alahinnata ka võistluse turunduslikku väärtust brändi tuntuse tõstmise mõttes. „Ma arvan, et laupäevane uudis on juba nii mõnegi huvilise juurde toonud,” võttis Kübar kokku.
