Valtu jahiselts sai keskkonnaametilt loa küttida karu väljaspool jahihooaega, sest mais sagenesid piirkonnas kiskjaründed, mis viitab niinimetatud nuhtlusisendi olemasolule.
Maikuu jooksul on karu hävitanud Kehtna vallas viis mesilasperet, murdnud kolm lammast ja ühe vasika. Vähemalt korra on karu üritanud rünnata ka Valtu küla lähedal õunaaias peetavaid lihaveiseid. Estonia järve ääres jalutava karuga kohtusid sealsamas ujuvad lapsed.
„Luba väljaspool jahiaega küttimiseks antakse Valtu jahiseltsile edaspidiste kiskjakahjude vältimise ja kohalike elanike turvalisuse tagamise eesmärgil,” selgitas keskkonnaamet.
„Kohalikel inimestel on juba tekkinud hirm karuga kohtuda. Kuigi metsloom on inimese suhtes pelgliku käitumisega, harjub ta tasapisi meie lähedusega ning pikapeale võib minetada hirmu. Sellised karud võivad kujutada reaalset ohtu inimese elule, näiteks rünnata inimest oma saagi kaitsmise eesmärgil.
Samuti võib loom end sisse seada mõnda harvemini külastatavasse majapidamisse või suvilasse ning omanike saabudes asuda territooriumi kaitsma,” rääkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Varem on antud luba karude küttimiseks väljaspool jahiaega vaid korra – 2014. aastal Tartu maakonna Alatskivi jahipiirkonnale ulatuslike mesitarude rüüstete tõttu. Siis lõpetas karu vahetult pärast loa andmist mesitarude lõhkumise ja jahimehed teda kätte ei saanud.
Jahieeskirja järgi võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist kuni 31. oktoobrini kiskja tekitatud kahjustuste vältimise eesmärgil.
Eelmisel jahiaastal kütiti Eestis kokku 49 karu, Raplamaal kütiti üks isend Vardi jahipiirkonnas. Viimasel paaril aastal on karude arvukuse suurenemist märgata enim Rapla, Jõgeva ja Viljandi maakonnas.
Karu minemapeletamine oleks kulukas ja ebatõhus
Vastab keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Miks karud satuvad inimesele nii lähedale, et oma elu ohtu seavad?
Inimese lähedusse sattumine ei ole karule tingimata ohtlik. Ohtlikuks võib oti jaoks asi minna siis, kui ta liigselt inimese lähedusega harjub ja viimasele oma käitumisega rohkelt meelehärmi põhjustab. Olgu selleks siis murtud ja vigastatud kariloomad või purustatud mesitarud. Ka inimeste hirmu ei saa siinkohal kuidagi alahinnata, sest järk-järgult tsivilisatsiooni lähedusega harjuv karu minetab aegamööda ka oma kartuse selle kahejalgse „maailmavalitseja” ees. Sel juhul asendub kohtumisel hirm konkreetse ohuga viga saada.
Miks karud üldse inimesele liiga lähedale satuvad?
Vivika Veski / illustreeriv foto: sxc.hu
Loe pikemalt 15. juuni Raplamaa Sõnumitest