Marko Liibak
Riigikogu liige ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Heiki Hepner leiab, et haldusreformi täieliku toimimiseni kulub kuni kaheksa aastat vähemalt.
Haldusreform algas kolm aastat tagasi teie ametiajal?
Kohila vald, mida mina haldusreformi ajal juhtisin, ühegi teise vallaga ei liitunud ja seega me jätkasime laias laastus samamoodi nagu enne seda. Eelmise aasta kevadest pärast Riigikokku valimist ma enam vallavanem ei ole, aga jätkuvalt olen Kohila vallavolikogu liige ja Raplamaa Omavalituste Liidu esimees.
Kas see on hea?
See positsioon annab võimaluse vaadata haldusreformile pisut laiema pilguga. Olen ka Riigikogus seadnud üheks oma missiooniks regionaalarengu toetamise ehk iga seaduse juures tuleb küsida, kuidas see meie maapiirkondade elu mõjutab. Erilise tähelepanu all on mul loomulikult Raplamaa. Aga paljud asjad, mis on Raplamaa jaoks head, on seda ka teiste piirkondade jaoks.
Oli seda kõike ikka vaja?
Usun, et haldusreform oli ühest küljest möödapääsmatu. Palju on arutatud, kas 5000 elanikku oli õige piir. Kohila valla tulubaasiga arvutusi tehes jõudsin tulemuseni, et teoreetiliselt ideaalne suurus oleks 10 000 elanikku. Sellise elanike arvu juures annaks valla tulubaas parema tasakaalustuse vallarahvale teenuste osutamisel, samas ei jää valitsejad rahvast väga kaugele. Praktikas paraku ei saa me ideaalsuurustega arvestada.
Mis saab edasi?
Kõige suurema liitumise elas üle Rapla vald ja eks seal on kokkukasvamise armid rohkem nähtavad. Usun, et esimesed neli aastat kulub ühinenud omavalitsustel kokku kasvamiseks ja järgmised neli aastat kulub suuremate armide kadumiseks. Seega võiks identiteedilt ühtsemat omavalitsust oodata kaheksa aastaga.
Nii kaua?
Reform ei ole lõppenud, sellega tuleb edasi minna. Siin ei pea ma silmas seda, et tuleks teha maakonnasuurused omavalitsused, vaid tänase vormi parema sisuga täitmist. Peaksime leidma omavalitsustele parema rahastussüsteemi. Täna on ta liialt kinni üksikisiku tulumaksus. Ettevõtluse toetamine on liiga projektipõhine ja heale tahtele üles ehitatud.
Kuidas siis võiks toimida?
Ettevõtluse arengu seisukohalt on eriti oluline, et omavalitsuste tulubaas oleks seotud otseselt ettevõtluse edendamisega. Kui sul on kohapeal pakkuda tööd, jagub ka inimesi ja tekib raha, mille najal hoida ülal kultuuri, ehitada teid ja säilitada haridusasutustes heal tasemel õppekvaliteet.
Olen kirglik maagümnaasiumide eest seisja ja leian, et gümnaasiumiastet, kus õpib 20-25 õpilast klassis, ei ole vaja minna lammutama lihtsalt tunde pärast, et midagi peaks muutma.
Mida veel soovitate?
Edasi tuleks minna töökohtade Tallinnast välja viimisega. Kriisiaeg on meile kaugtöö paremini omaseks teinud ja selles osas ei tohiks head kriisi raisku lasta minna. Osa poliitikuid heidavad ette, et töökohtade Raplasse viimine pole tänu Tallinna lähedusele mingi regionaalpoliitika. Erametsakeskuse Raplasse toomisega tekkis Märjamaa, Türi, Vändra, isegi Paide ja Pärnu-Jaagupi kandi inimestel võimalus käia tööl palju väiksema ajakuluga. Raplat võiks jätkuvalt siduda just üleriigiliste keskkonna- ja maaeluvaldkondadega.
Neljarattaline vanker liigub paremini?
Täna on meil nelja vallaga väga hea koostöö ja me oleme algatanud ühiselt terve rea maakonna arendusprojekte: maakonna haridusvõrgustiku koostöökogu, maakonna spordiakadeemia, rasketehnika innovatsiooni- ja arenduskeskus, maakonna turundusstrateegia ja tegevuskava, maakonna mälukeskus.
Eelpool toodut oleks kindlasti 10 omavalitsusega märksa keerulisem juba ainuüksi algatada, rääkimata teostamisest. Ka seda protsessi võib vaadata kui haldusreformiga loodud uue vormi sisuga täitmist.
