Eestis puudub ülevaade, kas ja kuidas puhastatakse individuaalmajapidamiste kohtkäitlussüsteemide reovett.
Suuremates asulates ei ole enam ammu küsimust, miks peab reovett puhastama. Maapiirkondades on aga harjutud reovett juhtima kraavi, jõkke või lihtsalt põõsa alla.
Seni, kuni reostajaid oli vähe, suutis loodus isepuhastuda, kuid inimeste arv aina kasvab ja kasutusele on võetud hulganisti keemilisi puhastuvahendeid, mis loodusesse sattudes pinna- ja põhjaveele palju kurja võivad teha.
Selleks, et nii meie kui ka järeltulevad põlved saaksid elada puhtas keskkonnas, hakkavadki tänavu sügisel Rapla vallavalitsuse keskkonnaspetsialist ja järelevalvespetsialist koostöös Keskkonnainspektsiooniga tegema majapidamistes ringkäike, et saada ülevaade kinnistul paiknevatest reoveekogumissüsteemidest ja koguda statistikat.
Rapla valla järelevalvespetsialisti Marge Mäekivi sõnul on hetkel raske vastata küsimusele, mis ajani ja kui mitmes majapidamises ringkäike tegema hakatakse, kuna töö selles valdkonnas on pikemaajaline. Valla eesmärk on aga külaskäigud läbi viia kõigis majapidamistes, kus on lokaalsed reoveesüsteemid. Põhjalikumalt on uurimise all Raikküla piirkond, kus ilmnesid probleemid nitraatide lubatud normist suurema sisaldusega põhjavees.
Kinnistuomanikke teavitatakse külaskäigust ette ja neilt küsitakse ka täpsustavat teavet reoveesüsteemide olemasolu kohta kinnistul. Kuid Mäekivi lisas, et reoveesüsteemide olemasolu kontrollimiseks on erinevaid võimalusi, millest tulenevalt ei ole alati vaja, et kinnistu omanik oleks kodus ja võtaks järelevalvet teostavaid spetsialiste vastu.
Külaskäikudel jälgitakse nii reoveesüsteemide olemasolu kui ka nõuetele vastavust. Selleks, et kindlaks teha, millist reoveesüsteemi majapidamine kasutab, saab järelevalveametnik kasutada erinevaid andmebaase ning kahtluste korral täpsustatakse andmeid kinnistute omanikega. Nii et süsteemide olemasolu saab kindlaks teha ka siis, kui omanikul ei ole endal dokumentatsiooni alles.
Reoveekogumissüsteemide vajakajäämiste korral kohe trahvima ei hakata. Järelevalvet teostavate ametnike eesmärk on esialgu andmete kaardistamine, selgitusöö tegemine ja seejärel vallakodanike õiguskuulekusele kutsumine kas ettekirjutuste või väärteomenetlusega.
Tegelikult võiks ju Rapla vald ka oma kuludega nende majapidamiste kaevuvett kontrollida, kellelt nüüd siis hakatakse nõudma mingeid biopuhastusspsteeme ja tehakse ettekirjutusi, kui reovesi suunatakse põõsa alla. Tulge ikka muidugi maale elama, sest siin oled omapäi, keegi Sind ei kuula, tehkse ettekirjutusi kui lased oma reo põõsa alla , tööd ei ole jne.Oh mis õnn on maal elada!