Aktiivsed kogukonnad viivad elu maal edasi

Avo Üprus, Ühiskonnatöö Sihtasutus.

Rääkimine sellest, et elu koondub Tallinnasse ja Tartusse ning kõik muud kohad Eestimaal jäävad tühjaks, tundub maailmalõpu ennustamisena. Seda on lihtne rääkida, sest see tundub olevat tõsi. Palju keerulisem on aga teha tõeks seda, mis on soovitav, ja soovitav on see, et elu jätkuks kõikjal Eestis.

Kui leidub vastutustundelisi inimesi, kes on ka ettevõtlikud ja suudavad käivitada maapiirkonnas kasvõi väikeettevõtlust, luua sinna töökohti ja pakkuda lahendusi maaelu probleemidele ja küsimustele, siis on tulevik hoopis parem ja puhtam ning Eestimaa demograafiline jaotus ühtlasem. Sellele eesmärgile lähemale jõudmiseks oleme käivitanud Läänemere regiooni programmi Interreg 4B raames projekti SEMPRE, mis on suunatud maapiirkondade sotsiaalsele võimestamisele.
Projektiga tahame saavutada seda, et kohalikud inimesed ja asutused looksid omavahel toimivaid koostöövorme, mis soodustaks piirkondade arengut ja inimesed saaksid kohapeal kätte neile vajalikud teenused eelkõige sotsiaalvaldkonnas, kuid ka muudes küsimustes.
SEMPRE erilisus seisneb sihtgrupi kaasamises aruteludesse ja otsustamisprotsessi juurde. Oluline on lähtumine Eesti kirikust ja kohalikest kogudustest. Kogudused ja kirik tervikuna tajuvad oma vastutust meie maa ja kohalike inimeste eest, kes tegelikult ju meie rahvas on. Kirik ei ole midagi väljaspool seisvat ja eraldiolevat, kirik koosneb inimestest ja nende inimestega saab teha tööd maaelu edendamiseks. See tähendab, et iseenesestmõistetavalt loeme oma inimesteks ka neid kihelkonna elanikke, kes kogudusse ei kuulu. Selleks, et koostöö toimiks, peame lihtsalt täiendama ja uuendama meetmeid, mida me kasutame, sest kui muutub kontekst, siis peaks muutuma ka meetodid, mida selles kontekstis kasutatakse.
Kui kogu Euroopa on läbi elanud finantskriisi ja sellele järgnenud sotsiaalse kriisi, siis ei ole see jätnud puudutamata ka meid. Kriiside tagajärjel on olukorra parendamiseks oluliselt vähendatud erinevaid sotsiaaltoetusi ja teenuseid. See tähendab, et kriisi tulemused maksab otseselt kinni kõige vaesem ühiskonna osa. Siit algabki kiriku mure ja vastutus. Peame välja arendama strateegia, mis töötab rahalises kitsikuses ja aktiivsest elust eemale jäänud inimeste heaks.
Kui meil ei ole kasutada suuri rahalisi vahendeid, saame kasutada võrgustikku, mis meil on. See on meie tõeline vara ning edueeldus. Olgu nende postkontorite ja pankadega, mis maapiirkonnast põgenevad, kuidas on, aga kirikutorne on terve Eestimaa ühtlaselt täis. Need tornid tuleb kujundada majakateks, kus inimesed saavad oma vajadused rahuldatud.
Kui traditsiooniline pühapäevane jumalateenistus ei tööta enam nii nagu saja aasta eest, peavad kohalikud vaimulikud leidma uued meetodid ja suuna, mis töötab. Selleks võivad ühena paljudest näidetest olla kodukülastused, lastehoiud, vanuritele päevakeskuste teenuse pakkumine ja kõik muu, mis aitab kohalikke sotsiaalteenuseid parendada. Selliste teenuste pakkumiseks on võimalus saada ka seemneraha erinevatest finantsmehhanismidest ning seda nii Eesti kui ka Euroopa Liidu omadest.
Tahamegi kohtadel töötavatele vaimulikele ja koguduse liikmetele õpetada, kuidas taotleda raha kohaliku elu edendamiseks. Näiteks on oluline küsimus, kuidas aidata puuetega laste vanemaid, et nad saaksid kasvõi mõneks päevaks puhkust või paariks päevaks enda elukohast kaugemale ära sõita. Võib-olla pole nad seda kunagi teha saanud, sest nende laps vajab ööpäevaringset hooldust, ka täiskasvanuna.
SEMPRE projektiga tahame kasvatada koguduste sotsiaal-set vastutust ning neile oma eesmärkide täitmiseks uusi tööriistu pakkuda. SEMPRE ülesanne on luua toimivad ning jätkusuutlikud tugistruktuurid. Seega jätkusuutlikkuse tagamiseks soovime teha koostööd ka teiste maaelu edendamise programmidega nagu näiteks LEADER.
Maal on sädemega inimesi, väiksemates kohtades on vaja seda ühte sädemega eestvedajat ja ideed. Siis on võimalik asju ära teha ja luua toimivaid lahendusi, mis jäävad edasi kestma ka siis, kui näiteks eestvedaja teise valda kolib.