Muuseumid said Rapla keskraamatukogus kokku

Tõnis Tõnisson

10. septembri pärastlõunaks kutsus tagasihoidlik teade huvilisi Rapla keskraamatukokku tutvuma Raplamaa mäluasutuste haridusprogrammidega. Selle üritusega tähistati ühtlasi ka Euroopa muinsuskaitsepäevi.

Teema oli valitud täiesti põhjendatult – on ju Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poolt ühiselt ellu kutsutud algatuse eesmärk tutvustada inimesi meid ümbritseva rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, võimaldades juurdepääsu mälestistele ning muuseumidesse ja korraldada ekskursioone oma kodukandi pärandi ning ajaloo paremaks mõistmiseks. Sellepärast olidki haridusprogrammide esitlusele eriti oodatud koolide ja lasteaedade esindajad. Paraku oodatuid aga peaaegu ei tulnudki – esindatud oli vaid üks lasteaed ja üks kool.
Poleks aus öelda, et see oli väga suur üllatus. Kahjuks on nii, et kodulooline tegevus, seega ka kohalikud muuseumid, on meie koolides ja lasteaedades populaarsust kaotanud. Seda tunnistas hilisemas jutuajamises ka üks korraldajaid, Rapla keskraamatukogu kultuurikorralduse spetsialist Age Tekku: „Õpetajad põhjendavad õpilaste ükskõiksust koduloolise tegevuse vastu huvipuudusega. Vägisi ei saa ju kedagi kodu-uurimisega tegelema panna, ütlevad nad. Ometi on naabritel Järvamaal õpilased ja koolid kodukandi ajaloost vägagi huvitatud ja tegelevad ka uurimistööga.” Raplamaalgi suudeti mõni aasta tagasi muuseumide ja toonase maavalitsuse ühise pingutuse tulemusel koolide huvi mõningase languse järel koduloolise tegevuse vastu taas äratada. Kuhu see nüüd jälle kadunud on?
Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) kultuuri- ja hariduse spetsialist Imbi Kalberg nendib, et koos suurte ümberkorraldustega ja inimeste vahetumisega võivad varasemad traditsioonid tõesti kuhtuda. „Õpetajatel on õigus, et kedagi ei saa sundida huvituma oma kodupaigast. Seda huvi saavad lastes äratada just õpetajad ise, kui nad oleksid vastavalt motiveeritud. Meil on väga tublisid pika staažiga õpetajaid, kes on pühendunult lastega tegelenud. Kahjuks ei ole aga sellist entusiasmi paljudel staažikate asemele tulnud noortel pedagoogidel.”
Imbi Kalberg tunnistab, et ümberkorralduste ja inimeste vahetumise käigus on ka õpetajate aineühenduste tegevus loiuks muutunud või hoopis lakanud. Ta ütleb, et just ajalooühendusega on probleeme – sinna ei ole õnnestunud leida uut juhti.
Neljapäevase ürituse initsiaator, Velise Sillaotsa talumuuseumi juhataja Kalju Idvand on kõigele vaatamata säilitanud siiski optimismi: „Ega siis kokkusaamine sellepärast veel tühja ei läinud. Pärast programmide tutvustamist üksteisele mindi aruteluga justkui teisele ringile, mida ei olnud algul planeeritud. Seda oli meil kõigil vaja. Täpselt samuti nagu Imbi Kalbergi kinnitustki, et muudatused on tulemas. Meile teeb heameelt, et ROL on aktiivselt üle võtmas maavalitsusest maha jäänud ülesandeid ja planeerib ka uusi projekte. Väga oluline selles tegevuses on õpetajate aineühenduste taaskäivitamine, koduloo teemade päevakorda toomine ja mälukeskus.”
Ka Imbi Kalberg vaatab lootusrikkalt tulevikku: „Praegu tegeleme aktiivselt hariduse koostöövõrgustikuga. Aasta lõpuks luuakse hariduse nõukoda, mille juurde tuleb neli töögruppi, kindlasti taastame ka omaaegse koduloo uurimise ja selles tegevuses on muuseumid meie partnerid. Meil on vaja aega ja võimalust järjepidevaks arenguks.”