Sihtasutuse Põhja-Eesti Turism asutasid 2006. aastal Põhja-Eesti maakondade – Harjumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Raplamaa omavalitsusliidud ning MTÜ Eesti Maaturism. Tänavuse aasta lõpus lõpetab sihtasutus tegevuse. Seda ja teisi turismiga seotud teemasid arutati 10. septembril Tohisoo mõisas nõukogu koosolekul.
SA Põhja-Eesti Turism eesmärk on koordineerida ning arendada turismialast tegevust ja turismiettevõtlusele vajalikku keskkonda Põhja-Eestis. Tegevuste kaasfinantseerija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Sihtasutuse juhatuse liige Karmen Paju selgitas, et regionaalsete turismiorganisatsioonide riikliku sihtfinantseerimise põhimõtteid reguleerib tänavuse aasta lõpuni regionaalsete turismiorganisatsioonide programm.
„Järgnevaks perioodiks, s.o 2021-2024 koostab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostöös EAS-i turismiarenduskeskusega turismi programmi, mis toob kaasa uute turismipiirkondade määratlemise ja seniste sihtfinantseerimispõhimõtete muutmise,” selgitas Paju.
Turismikorraldusmudeli muutusest lähtuvalt kavatsetakse tänavuse aasta lõpu seisuga SA likvideerida. Likvideerimiskoosolek on planeeritud 11. detsembriks. Koosolekul tehakse ametlik otsus SA lõpetada ja määratakse likvideerija(d).
Mõistagi tekib küsimus, mis saab edasi ja kes sihtasutuse ülesanded üle võtab. Selle ühe tegevusena on näiteks iga aasta korraldatud turismikonverentsi. Sel aastal toimub see 29. oktoobril Rakveres. Paju kinnitas, et turismikonverents „Muutuste tuules“ saab teoks planeeritud viisil ning koostööpartnerite huvi ja soovi korral jätkatakse erialase konverentsi korraldamist ka edaspidi.
Nimelt tehakse Paju sõnul ettevalmistusi, et 2021. aastast sisulist tööd Põhja-Eesti piirkondliku DMO-na jätkata.
„DMO (destination management organisation) on turismisihtkoha juhtimiseks loodud või määratud organisatsioon, mis kokkuleppelistel alustel osalevate ja panustavate organisatsioonide ning huvigruppidega planeerib, koordineerib ja viib ellu sihtkoha arendus- ja turundustegevusi ning panustab toetava keskkonna loomisse,” selgitas Paju.
10. septembril toimunud nõukogu koosolekul võeti vastu otsus „Määratleda koostöös seniste koostööpartneritega tervikliku turismisihtkohana tunnetatav turismipiirkond, mis lähtuks ühelt poolt klienditeekonnast ja teisalt piisavast juhtimisvõimekusest”. Selle alusel leitakse väljund turismialase koordineeritud koostöö jätkamiseks. „Turismipiirkonna kokkuleppeline määratlemine annab lähtekoha läbirääkimiste alustamiseks eesmärgiga asutada piirkondlik DMO 2021. aasta alguskuudel,” selgitas Paju.
Sarnast mõtet väljendas ka EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik, kes ütles, et selle keskuse põhiline eesmärk on tugevad sihtkohad. „Et välis- ja ka siseturist teeks oma reisiotsuse Eesti kasuks, on viimastel aastatel järjest olulisemaks saanud loogiline külastajateekond, väga kvaliteetsed andmed, teenuse eristuvus ning säästev ja jätkusuutlik turism. See kõik eeldab tugevat kohapealset võimekust mitte ainult turundada, vaid ka sihtkohta arendada, analüüsida ja prognoosida,” rääkis ta.
Ta kinnitas, et EAS-i turismiarenduskeskusel on plaanis kõigis neis esmatähtsates teemades sihtkohtadega jätkuvalt tihedat koostööd teha ning neid tegevusi ka rahastada. „Kas ja kuidas turismiorganisatsioone konkreetseid eesmärke täites ümber kujundatakse, mida need organisatsioonid lisaks Eesti turismi arengu võtmeteemadele lisaks veel teevad (nt kohalikke konverentse jm), sõltub täiesti kohapealsetest otsustest,” kommenteeris Lepik tulevikku.
Seega tuleb turismi valdkonnas asuda uusi kokkuleppeid sõlmima. Nagu eelpool mainitud, määratletakse koostamisel olevas turismi programmis ka uued turismipiirkonnad. See tähendab, et täpselt sellist Põhja-Eesti turismipiirkonda kui täna ei pruugi enam kujuneda. SA Põhja-Eesti Turism nõukogu liige ja Raplamaa esindaja Varri Väli selgitas, et palju sõltub sellest, kuidas maakonnad ja ka turismiettevõtted oma tulevikku näevad ja ühistes tegevustes kokku lepivad.
Uus lähenemine tähendab, et Eesti saab kaetud DMO-de põhiselt ja Raplamaa peab jõudma kokkuleppele, kellega DMO moodustada. Väli selgitas, et eelkõige tehakse kokkuleppeid maakondade tasemel, aga pole välistatud, et turismi kohapealse parema arendamise seisukohast soovivad mõned vallad ühineda hoopis teise kõrval asuva DMO-ga, mis ei hõlma nende maakonda.
Väli kinnitas, et turismi arendamine on Raplamaal endiselt väga oluline. Turismi turundamine on aga kulukas ja seetõttu on otstarbekas teha seda koostöös teiste partneritega suuremas piirkonnas. Suurem piirkond ja rohkem maakondi ühes DMO-s tähendab ka suuremat toetussummat plaanide elluviimiseks. Täpsemad otsused selguvad Raplamaa turismi kohta aga alles lähikuudel.
