Aju on võimeline tööd tegema kolm tundi päevas

Ettevõtlusnädala lõpetas reedel, 9. oktoobril Ettevõtlikud Naised Raplamaal korraldatud motivatsiooniõhtu, kuhu seekord oli ajust ja mälust kutsutud rääkima Tauri Tallermaa.
Paljuski keskendus Tallermaa jutt sellele, kuidas oma aju paremini kasutada, uut infot omandada nii, et see ka tõesti meelde jääks. Esimene õpetus oli kohe see, et kui on vaja tööd teha, keskenduda ja mõelda millelegi pingsalt, siis on vaja eemaldada kõikvõimalikud uudsuse tekitajad, ehk kõik, mis keskendumist natukegi segaks. Muidugi saab aju treenida nii, et see suudaks keskenduda kõikvõimalike segajate sees, kuid siis on oht ka surma saada, kuna aju ei märka enam ohtusid.
Veel rääkis Tallermaa, et igast loetud raamatust saame tegelikult kätte vaid ligikaudu 10% sisust. Rohkema kättesaamiseks tuleb tekst enda jaoks läbi töötada, vahepeal paus teha, loetu üle mõelda. Aju kogu aeg töös hoida ei ole võimalik, seepärast lähebki mõte lugedes uitama, kuid hea on see, kui mõeldakse samast asjast.
Tööandjatele järgnev jutt küll väga ei meeldi, kuid päeval kulutab me aju rohkem aega n-ö molutamisele kui mõtestatud tegevusele. Ideaalne oleks, kui inimene saaks magada 8 tundi ja sellest 16-tunnisest ülevalolekuajast on aju võimeline tööd tegema kolm tundi, ja sedagi mitte järjest. Ülejäänud aeg on aga ajule vajalik, et ta jõuaks see kolm tundi tööd teha. Millegi meeldejätmiseks on vaja anda oma ajule pause.
Juttu tuli ka rööprähklemisest, mis on võimalik vaid siis, kui neid tegevusi tehakse automaatselt. Kui hakata näiteks iga kord mõtlema, kuidas küll saapapaelu siduda või kohvi teha, siis see võtaks ajult meeletult energiat.
Mäletamise kohta rääkis Tallermaa, et me ei ole võimelised 100% tõde mäletama, aju eksitab meid pidevalt, mis teeb näiteks kohtus õigusemõistmise väga keeruliseks, kuna kõik mäletavad juhtunut erinevalt.
Pikemalt rääkis Tallermaa aju arengust erinevates vanuseastmetes. Oluline on meelde jätta, et lapsed on küll väga uudishimulikud, kuid tähelepanu ja suutlikkus keskenduda on praktiliselt olematu. See aga ei tähenda, et laste miks-küsimustele vastama ei peaks. Lapsele vastus küll meelde ei jää, kuid talle jääb meelde see teadmine, et temaga tegeleti.
Tallermaa selgitas lahti ka seitse tüüpilist mäluprobleemi ja võimalusi nende ärahoidmiseks. Näiteks selleks, et mingit asja ruttu ära ei unustaks, tuleb seda infot aktiivselt kasutada. Hajameelsuse vastu aitab see, kui korraks aju aktiivseks saada, mõelda selle peale, mida tehakse. Mitteunustamine tuleb aga negatiivsetest emotsioonidest. Ajul on vaja sellest õppida, mis läks halvasti, ja head mälestused on vajalikud selleks, et see motiveeriks meid uuesti proovima.
Sellega seoses tuli jutuks ka tagasiside andmine, ehk milline tagasiside aitab paremaks saada. Algaja vajab võimalikult head tagasisidet, profile võib anda ka negatiivset tagasisidet, kuna ta oskab sellest õppida. Tagasiside puudumine ehk teadmatus on aga kõige suurem segaja.