Age Tekku,

rahvatantsujuhtide kooli 2016. a lennu lõpetaja, Järlepa ja Valtu naisrühmade ja Rapla Kesklinna kooli 1.-4. kl tantsurühma juhendaja

Kui ma 2016. aasta detsembris Rahvakultuurikeskuse juures rahvatantsujuhtide kooli lõpetasin, otsustasime kursusekaaslastega, et hakkame endale ise koolitusi edasi korraldama. Sest on ju nii palju, mida veel õppida, ja tantsuõpetajal peab olema ärgas vaim ja valmisolek ennast kogu aeg täiendada.

Nii me siis oleme kaks korda aastas (kevad- ja sügiskoolivaheajal) erinevates paikades Eestimaal kokku saanud, kokku kuuel korral. Möödunud kevadel jõudis kätte minu kord korraldada kogemuspäevad Raplamaal, aga eriolukorra tõttu lükkus koolitus edasi sügisesse. Möödunud reedel kohtusimegi kursusekaaslastega ja jällenägemisrõõm oli suur.

Raplamaa programm oli kokku pandud meie maakonna võimalusi arvestades. Alustasime reede õhtul Juuru rahvamajas tantsuklubiga. Tahtsime koolis õpitud pärimustantse meelde tuletada, aga ka uusi õppida ja et Juurus juba käib tantsuklubi koos, saigi need kaks poolt omavahel kokku viidud. Samal päeval olid Mahtra muuseumis koolituspäeval Paide lasteaiakasvatajad, kes samuti liitusid meie klubiga. Saal sai rahvast puupüsti täis ja juba teise tantsu, sabatantsu ehk kolonntantsu ajal ka põrand. Muusikuteks oli kutsutud Wäega Ea Bänd Märjamaalt ja nendega liitus Juuru rahvamaja karmoškaõpetaja Siim Sarv. Tantsuõpetajatena ja tantsijatena oli üle hulga aja väga tore koos tantsida ja usun, et ka pillimängijatel oli koos inspireeriv ja arendav musitseerida. Seega loodan, et Eesti Kultuurkapitali eraldatud toetus läks asja ette.

Laupäeva hommikul alustasime Valtu kooli saalis Riho Pohla läbi viidud rahvatantsutreeninguga ja õppisime ühe väikese, tema seatud lastetantsu. Edasi läks tähelepanu puuetega inimestele tantsude õpetamisele. Riho on aastaid teinud liikumisõpetaja tööd Vahtra tugikeskuses ja Anne Paluoja on juba üle 10 aasta pannud tantsima Raikküla kooli õpilased. Anne kogemusi, mida ta illustreeris videotega, oli väga huvitav kuulata ja tema näpunäited tööks puuetega lastega kuluvad tänapäeval ka tavakoolis töötades ära.

Pärastlõunal tutvustas Anne Ummalas Raplamaa rahvariideid, aga ka ülerõivaid ja laste rahvariideid. Väga pikalt tuli juttu rahvariiete kohandamisest tantsijatele. Õhtul korraldasin oma kursusekaaslastele kultuuriloolise ringkäigu Raplas ja Rapla ümbruses. Meie maakonnaga on seotud paljud Eesti tantsukuulsused – Linda Raus, Ullo Toomi, Mait Agu, Kaie Kõrb. Kui õhtuhämaruses Tammemäele jõudsime, et uudistada Linda Rausi pihlakat ja Mait Agu õunapuud ning vaadata, kus meie maakonnapeod toimuvad, tegi südame soojaks, et Linda Rausi kivi ees põles juba küünal ja olid värsked lilled. Oli ju 17. oktoober – Linda Rausi 111. sünniaastapäev – ja see näitab, et meie maakonna tantsuõpetajad peavad tema mälestust kalliks.

Veel käisime Kalbus Ullo Toomi mälestuskivi juures, Rapla kultuurikeskuses Linda Rausi ja Raimond Valgre toas, kuulasime Alu mõisahärra ja Rapla Linna Pea vestlust, külastasime Ehinite pingikobarat ja Toivo Kurmeti pinki, jalutasime keskväljakul. Õhtune ringkäik vaimustas mu kursusekaaslasi ja nad kommenteerisid seda nii: „Jalutuskäik pimedas Raplas oli väga valgustav!”

Pean ütlema, et väga uhke tunne oli kogu seda meie kultuurilugu tutvustada ja mullegi positiivseks üllatuseks ning Rapla valla kiituseks oli viimaste renoveerimistöödega valgustatud pingid saanud Tammemäe väga lummav (kes veel näinud ei ole, käige õhtuhämaruses vaatamas!).

Vahemärkusena pean veel kordama ammu räägitud tõde, mida taas oma kursuskaaslaste peal kogesin – Raplamaal on nii paks kultuurikiht ja nii paljust rääkida, aga millegipärast seda kaugemal ei teata ja turistid ei satu meile kuigi sageli.

Pühapäeva hommikupooliku veetsime Idla mentori Eva Seera juhendamisel „Idla palli ABC-d” omandades. Tantsukoolis olime Kai Randrüüdi juhendamisel küll Idla liikumissüsteemi põhitõed omandanud, aga vahenditeni ei olnud jõudnud. Eva endise raplamaalasena andis meile hulgaliselt ideid ja nippe, kuidas tantsutundi rikastada.

Kokkuvõttes loodan, et kõik kursuslased lahkusid Raplamaalt uute praktiliste ideedega ja positiivsete emotsioonidega. Ise sain kogemuspäevi korraldades toreda kogemuse ja juurde kindlustunnet, et võime oma pärandi üle uhked olla.