Möödunud kolmapäeval jagas Muinsuskaitseamet välja aastapreemiad kümnes kategoorias. Tänavu korraldati esimest korda avalik ideekorje, mille käigus said oma nominente esitada kõik soovijad. Kokku tehti 86 ettepanekut, millest žürii valis välja 45 nominenti.
Algsele üheksale kategooriale otsustas žürii silmapaistvate tööde rohkuse tõttu erandkorras lisada veel kümnendagi – hästi restaureeritud kunstimälestis.
Esimesena hakkas nominentide seast silma hästi restaureeritud mälestise kategooria. Üheks viiest nominendist oli ka Kohila mõisa tall-tõllakuur. Hoone on saanud uue hingamise ja on nüüd koduks Kohila mõisakooli algklassidele. Talli-tõllakuuri kordategemise eest tunnustati nii Kohila mõisakooli kui ka Kohila vallavalitsust. Kategooria laureaadiks tunnistati aga Padise kloostri varemete konserveerimine.
Aasta teo kategoorias oli kolm nominenti. Laureaadiks sai Valgas üürimajaks restaureeritud hoone aadressil Kuperjanovi 12. Märkimisväärse teoga seonduvalt said tunnustuse Valga vallavalitsus, maalingute uurija Kaisa Milsaar ja maalingute restauraator Kristiina Ribelus.
Kohalikud tunnevad seda Eesti üht omapärasemat juugendlikku elamut „Lõvide majana”, sest selle fassaadil on neli metallvalust lõvimaski. Silmapaistev on hoone restaureerimine ennekõike sellepärast, et Valga vallavalitsus võttis vastu julge otsuse maja endale osta ning riigi üürimajade programmi raames valla üürimajaks korrastada.
Vajalikud uurimistööd enne restaureerimist viis aga läbi Raplast pärit Kaisa Milsaar. Hoone sai valmis 20. sajandi alguses. Kuna ehitus jäi Valga kuldaega ning tegemist oli väga ekstsentrilise hambaarsti Julius Görtzi elamuga, oskas Milsaar loota, et uuringute käigus võib huvitavaid leide välja tulla. Mõni aasta varem olid tehtud ka esialgsed uuringud, mille käigus mõned maalingud juba leiti. Põhjalikud uuringud viis läbi TERA Restaureerimine Milsaare juhendamisel 2018. aasta suvel kolme nädala jooksul. Eesmärk oli leida, millised on ajaloolised viimistluskihid ja saada aimu, milline oli algne interjöör. Nõukogude ajal tehti majas ulatuslikke töid ja ehitati suuri tube mitmeks väiksemaks. Seega oli uuringute lisaeesmärk välja selgitada, millised on hiljem ehitatud seinad, et need saaks vajadusel lammutada.
Projekt oli Milsaare jaoks põnev, sest sisuliselt igast toast võis midagi huvitavat avastada. Eriti värvikas leid oli juugendlike maalingute kõrval roosa sein, mis oli täis maalitud hüppavaid kalu. Kontaktkoopiad hilisemaks kasutamiseks tehti kõikidest maalingutest, mille puhul see võimalik oli. Need maalingud, mida ei konserveeritud, säilitati uute viimistluskihtide all, et tulevikus võimaluse ja tahtmise korral taas avada.
Veel tasub aastapreemiatest ära mainida parim uurija, kelleks tunnistati Christian Ackermanni projekti uurimismeeskond. Projekti eesmärk oli äratada unustusehõlmast Christian Ackermann kui Eesti barokiajastu skandaalseim ja andekaim kujur. Selleks moodustati ekspertidest koosnev meeskond, kes uuris Põhja-Eesti kirikute altariseinu. Uuringute käigus külastasid nad teiste seas ka Rapla, Juuru, Vigala ja Hageri kirikuid.
