foto: Siim Solman
Üha enam võib näha kerkimas väiksemaid ja suuremaid päikesejaamu ning aina enam jõuavad päikesepaneelide paigaldamise arutelud meie kodudesse.
Elektrilevi võrguteenuse arendusjuhi Tõnu Roosve sõnul on elektrienergia tootmisega seotud kohti Raplamaal ligi 170. Nendest enam kui 120 on kuni 15 kW tootmisvõimsusega mikrotootjad. „Need on valdavalt eluhoonete (eramud, talud, kortermajad) juures või katusel paiknevad elektrienergia tootmised,” selgitab ta. Peaaegu 50 elektrienergia tootjat on suurema võimsusega, kus tootmisvõimsus jääb vahemikku 20 kuni 200 kW ja mõne suurema päikesepargi võimsus ulatub kuni 900 kW-ni (0,9 megavatti).
Täna on Raplamaal elektrienergia tootmiseks üles pandud tootmisvõimsusi ligi 5,3 MW ulatuses. 2019. aastal tootsid Raplamaa elektritootjad elektrienergiat Elektrilevi võrku 3,4 GWh (gigavatt-tundi), selle aasta 9 kuu kokkuvõttes on toodang olnud ligi kolmandiku võrra suurem, ulatudes 4,6 GWh-ni. Sellest on mikrotootjad võrku andnud 0,6 GWh.
Selleks, et elektritootmisega algust teha, on vaja esmalt liituda Elektrilevi võrguga. Roosve sõnul sõltub liitumisprotsessi keerukus plaanitava elektrijaama võimsusest, kuid kuni 500 kW väiketootjate liitumisprotsess on lihtsam.
Elektritootja liitumispakkumise saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus koos lisadokumentidega. Seda saab teha nii e-posti kui ka tavaposti teel. Seejärel koostatakse liitumistaotluse alusel hinnapakkumine ning kui pakkumine on kliendile vastuvõetav, saab sõlmida liitumislepingu. Ehitustöödega alustatakse pärast esimese osamakse tasumist.
„Tootmismooduli kasutuselevõtmiseks peavad võrguehitustööd olema lõppenud ning kliendil tuleb esitada tootmismooduli seadistamise protokoll ja elektripaigaldise nõuetekohasust tõendav elektripaigaldise ehitaja kinnitus või nõuetekohasuse auditi koopia,” selgitab Roosve.
Seejärel tuleb sõlmida võrguleping. Võrgulepingut on vaja võrguühenduse kasutamiseks, sh elektrienergia edastamiseks ja mõõtmiseks. Elektrienergia ostmiseks ja müümiseks tuleb sõlmida elektrileping elektrimüüjaga. Eesti Energia AS on Eestis peamine elektrimüüja. Ettevõtte pressiesindaja Priit Luts vahendab, et Eesti Energia ostab päikeseelektrit ligi sajalt väiketootjalt Raplamaal, kuid see kogus ei ole märkimisväärne. „Suurema osa tarbivad kliendid ise ära,” märgib ta.
AS-i Elering kommunikatsiooni projektijuhi Kadri Penjami sõnul maksab Elering kui põhivõrgu haldaja tootmisseadmete omanikele vastavalt elektrituruseadusele elektrienergia tootmiseks mõeldud taastuvenergia toetust. Selliseid taastuvenergia toetusi võivad taotleda kuni 50 kW tootmisseadmete omanikud, kes toodavad hiljemalt 31.12.2020 ning kes pole saanud investeerimistoetusi.
Valtu külla rajatakse päikesejaama
Rapla valda Valtu külla on kerkimas jõudsalt päikesejaam. Lähemal uurimisel selgus, et päikesejaama on sinna rajamas Solar Light OÜ eesotsas Heino Hõbeojaga, kes endale sinna eelnevalt kinnistu soetas.
Telefoni teel õnnestus ajakirjanikul Hõbeoja küll kätte saada ning vestluse käigus ettevõtja ka kinnitas, et just tema on Rapla lähistel päikeseparki loomas, kuid edasistele küsimustele sel hetkel vastama ei soostunud. Tema palvel saatis ajakirjanik oma küsimused kirjalikult, kuid vastuseid kahjuks ei tulnud. Hiljem lisas Hõbeoja telefoni teel veel infona, et päikesejaam peaks lõplikult valmis olema detsembri lõpuks ning pärast seda on ta valmis sellest täpsemalt rääkima.
Päikeseparkide maailmas tegutsejana on Solar Light OÜ silma paistnud juba päris eredalt. Juunikuus kirjutas ajaleht Äripäev, kuidas Hõbeoja on sama ettevõtte kaudu ehitanud päikesejaamu, mis on jagatud väiksemateks parkideks ning kvalifitseerub taastuvenergiatoetuse saajaks. Keskmiselt saavad ettevõtted 2500 eurot toetust ühe 50 kW jaama pealt, kirjutas toona Äripäev.
Avalikult kättesaadava info kohaselt on Solar Light OÜ maksustatav käive perioodil 1. juuni 2020 – 31. august 2020 olnud 291 623,78 eurot. Ettevõtte 2019. aasta müügitulu oli 1 084 889 eurot ja puhaskasum 604 973 eurot. Rahandusministeeriumi riigiabi registri kohaselt on Solar Light OÜ saanud erinevaid abimeetmeid, kuid valdavalt siiski taastuvenergiatoetusi ning suures osas Elering AS-ilt alates 2017. aastast. Sellest ajast kuni tänavu 30. septembrini on ettevõte saanud toetusi 1 140 547,30 eurot.
