Iga kord, kui mõelda lähisuhtevägivallast, et see ei saa ju ometi nii hull olla, tuleb välja, et tegelikult on olukord palju hullem. Kõnekas statistika: Eestis tehakse iga päev politseile keskmiselt 30 lähisuhtevägivalla väljakutset ning pühade ajal väljakutsete arv kahekordistub.
Raplamaa olukorrast rääkisid Rapla politseijaoskonna piirkonnavanem Jaan Sildoja ja piirkonnapolitseinik Elle Tikki. Mõlemad tõdesid, et politseini jõudvad teated on vaid jäämäe tipp.
“See statistika, mis on politseile teada… Kas see on veeranditki?” viskas Elle Tikki õhku küsimuse. Vastata on sellele keeruline. “Kui iga päev saab politsei keskmiselt 30 lähisuhtevägivalla väljakutset, siis me teame, et need on inimesed, kes julgevad sellest teada anda. Väga võimalik, et see on kaduvväike osa kõikidest juhtumitest,” rääkis Jaan Sildoja. Elle Tikki lisas, et enamasti annab vägivallajuhtumist teada kannatanu ise või siis teismelised lapsed, kes olukorda pealt nägid. Harvem tuleb ette, et kõne politseile teevad naabrid.
Jaan Sildoja sõnas, et politseiga on ühendust võtnud ka sõbrannad, kellele kannatanu on käinud südant puistamas. “On arusaadav, et sel juhul soovib teataja jääda anonüümseks. Kui info on politseini jõudnud, püüame delikaatselt ohvriga ühendust võtta,” rääkis Sildoja. Üheks indikaatoriks võivad sealjuures olla lapsed. Kui nende käitumine koolis või lasteaias järsku muutub, on see vihje, et midagi on korrast ära.
Lähisuhtevägivallast saab politseile teada anda telefoni teel, helistades hädaabinumbrile 112. Samale numbrile võib saata ka SMS-sõnumi. Alati võib otse ühendust võtta ka kohaliku piirkonnapolitseinikuga.
Ühiskondliku fookuse keskmes
Statistika näitab, et 2020. aasta kümne kuu jooksul anti Rapla maakonnas politseile lähisuhtevägivallast teada 275 korda. 74 korral on alustatud kriminaalmenetlust. Võrdlusena võib välja tuua, et terve 2019. aasta jooksul alustati Rapla maakonnas 90 lähisuhtevägivalla kriminaalmenetlust. 2018. aastal oli sama number 99.
Lähisuhtevägivalla juhtumitega tegelemine on politsei jaoks olnud prioriteet juba aastaid. Pärast Eesti taasiseseisvumist oli laialt levinud arusaam, et lähisuhtevägivalla puhul on tegemist peresisese asjaga ning sellesse politseid ei kaasatud. Alates sellest ajast on see tõusnud järjepidevalt ühiskondliku fookuse keskmesse ning seal ka püsib. Seadused on muutunud ning eraldi paragrahv on loodud lähisuhtes toime pandud vägivallateo kohta. Suurel enamikul juhtumitest on kannataja naine, harvem on kannataja mees.
Kui politsei sündmuspaigale jõuab, on prioriteediks tegeleda nii kannatanu kui ka lastega. “Kui kohapeal on olukord väljakannatamatu, on tulnud politseil lapsed sellest perest eemaldada,” rääkis Sildoja. Samal ajal tuleb tegeleda ka vägivallatseja endaga. Ka nende jaoks on ette nähtud erinevad nõustamised. Alates 25. maist on avatud vägivallast loobumise tugiliin 660 6077. “Vägivallatsejad, kes saavad ise aru, et neil on probleem ja tahavad sellest ringist välja tulla, saavad sinna helistada. Müts maha nende inimeste ees, kes julgevad tunnistada, et neil on probleem ja julgevad sellele numbrile helistada,” rääkis Sildoja.
Eriolukorra ajal Raplamaal teated vähenesid
Suurem osa vägivallatsejatest on alkoholijoobes, kuid sellist käitumist tuleb ette ka kainete inimeste puhul. Arusaam, et arestimajja tuuakse ainult joobes inimesi, ei vasta tõele. Seda tuleb samamoodi ette kainete vägivallatsejatega. Nii Tikki kui ka Sildoja rääkisid, et vägivaldses suhtes olevad naised loodavad tihtipeale, et olukord läheb aja jooksul paremaks. Samuti loodetakse, et kui sünnivad lapsed, siis loobub mees vägivallast.
“Naised loodavad, et kui ma jään lapseootele, siis läheb olukord paremaks. Elu on näidanud, et tegelikult ei lähe,” rääkis Tikki. Alati on õige pöörduda abi saamiseks politsei poole. Eriti praegusel ajal, kui kõrvalistel isikutel on probleemide märkamine raskendatud. “Kui inimene kahtleb ja ei saa täpselt aru, mis on juhtunud, on olemas ohvriabiliin 116 006, kuhu helistada. Ohvriabitöötajaga vesteldes jõuab ka enda sees rohkem selgusele,” rääkis Tikki.
Kui tänavu kevadel kehtestati Eestis eriolukord, võis eeldada, et lähisuhtevägivalla juhtumite arv ja nendest politseile teatamine kasvab. Sildoja ja Tikki rääkisid, et ka nemad ootasid juhtumite arvu kasvu. Tegelikult on läinud vastupidi. Raplamaal politseile teada antud juhtumite arv tegelikult hoopis langes. Tikki ütles, et täpselt ta seda selgitada ei oska, kuid üks võimalus on see, et siis olid ka lapsed kodus ning nende juuresolekul hoiti end tagasi. Muidugi on ka teisi võimalikke selgitusi. Näiteks see, et keerulistel aegadel sõltutakse teineteisest finantsiliselt rohkem ning siis ei julgeta vägivallaepisoodidest politseile märku anda.
***
Lähisuhtevägivald Raplamaal
Raplamaal on 2020. aasta 10 kuuga politseile lähisuhtevägivallast teada antud 275 korral, millest 74 on lähisuhtevägivalla kuriteod (alustatud kriminaalmenetlust).
Raplamaal politseis registreeritud lähisuhtevägivalla kuritegude statistika
2016: 60 kuritegu
2017: 52 kuritegu
2018: 99 kuritegu
2019: 90 kuritegu
2020: 10 kuuga 74 kuritegu
***
Lähisuhtevägivald Eestis
2020 vs 2019
* 2020. aasta kümne kuuga jäi politseile lähisuhtevägivallast teadaandmine eelmise aastaga samale tasemele.
* 2020. aasta kümne kuuga registreeriti raskeid lähisuhtevägivalla kuritegusid eelmise aasta sama ajaga võrreldes 8 juhtumit rohkem (2019 – 24; 2020 – 32)
* 2020. aasta 10 kuuga on oma lähedase käe läbi elu kaotanud 12 inimest (2019 sama ajaga 5)
Üldist statistikat:
* Politseile tehakse keskmiselt 30 lähisuhtevägivalla väljakutset päevas, pühade ajal väljakutsete arv kahekordistub.
* 2020. aastal on kõige rohkem lähisuhtevägivalla väljakutseid olnud jaanuarikuus.
* Kolmandikul juhtudest on lähisuhtevägivalla pealtnägija või ohver laps.
* Enamasti on lähisuhtevägivalla ohver 30-49-aastane keskharidusega naine ja lähisuhtevägivalla toimepanija on 30-49-aastane põhi- või kesk(eri)haridusega mees.
* Sageli on vägivallatseja joobes.
