Viimased viis aastat on Purila külaelanikud, Rapla vallavalitsus ja pelletitehas müra pärast vägikaigast vedanud ning mitmel korral kõigele vaatamata üksmeelt leida püüdnud, kuid seni tulutult.
Tänavu novembri alguses toimus ümarlaud, kus kohtusid Rapla vallavalitsuse esindajad, Purila külaelanikud ja Warmeston OÜ esindajad, et arutada, kuidas edasi minna. Alates Purila pelletitehase tegevuse algusaegadest on külaelanikke häirinud tehasest tulenev müra, tehas on ellu viinud meetmeid müra leviku tõkestamiseks ning vallavalitsus on vahendanud ettevõtte ja elanike omavahelist suhtlust. Aastatepikkusele tegevusele vaatamata ei ole leitud kõiki osapooli rahuldavat lahendust.
Ümarlaual rääkisid külaelanikud, et kui vahepeal oli tajuda mürahäiringu vähenemist, siis selle aasta augustikuus tekkis tuntav nihe ning müra on taas aeg-ajalt talumatu. Võtnud külaelanike kaebust kuulda, vaatasid Warmeston OÜ esindajad tehase juhiga tehase suvised hooldustööd üle, et kindlaks teha, kas mürahäiringu suurenemine võib olla tekkinud hooldustöödest.
Warmeston OÜ on andnud hooldustööde ülevaatamise kohta tagasisidet, milles selgitavad, et teostatud ülevaatuse käigus ei tuvastatud töid, mis võiksid seletada külaelanike kirjeldatud muutust müra iseloomus. Tagasisides rõhutab ettevõte, et on tänaseks jõudnud seisu, kus mõistlikult tehtavad meetmed on juba rakendatud ning sõltumatute osapoolte tehtud mõõtmised on kinnitanud, et rakendatud meetmed on olnud efektiivsed.
Ümarlaual osalenud Akukon Eesti OÜ eksperdid, kes viimase mürauuringu läbi viisid, tõid välja võimaluse lisauuringu läbiviimiseks, mis aitaks täpsemalt selgeks teha müraallikad ning müra vähendamise võimalused, kuid möönsid, et kuna tehases on palju erinevaid müraallikaid, väheneks müratase tõenäoliselt kuni paar detsibelli. Külaelanikud nägid selles pakkumises võimalust lõplikult müra vähendamise meetmed välja selgitada.
Warmeston OÜ jääb oma kogemusele, ekspertide tagasisidele ja ümarlaual osalenud huvipoolte seisukohale tuginedes seisukohale, et müra tasemete vähendamine 1-2 dB võrra oleks finantsvahendite ebamõistlik kasutamine ning ei vasta ootustele, mistõttu on täiendavate uuringute läbiviimine perspektiivitu. Rapla vallavalitsus on väljendanud, et on valmis panustama täiendava uuringu koostamisse, kuid tõdeb, et seda ei ole võimalik teha ilma ettevõtte koostööta.
Suhtumise küsimus
Warmeston OÜ ja Rapla vallavalitsus tõlgendavad viimaseid mürauuringuid, nähes, et piirnormide ületamist ei toimu ning uuringu vältel tekkinud üksikuid müra normpiiride ületamisi saab selgitada teiste mürafaktoritega. Külaelanikud ei taha piirnormide ületamist ka üksikutel juhtudel tähelepanuta jätta ning ei pea normaalseks alaliselt ja pidevalt mürataseme piirnormide piirimail elamist. Rapla vallavanem Meelis Mägi möönab, et osa elanike jaoks ei ole piirnormi lähedal elamine kindlasti meeldiv, kuid ütleb: „Aastaid on olnud selge, et osa elanike jaoks on lahendus tehase sulgemine, mis ilmselt ei ole reaalne lahendus.”
Külaelanikud ütlesid ümarlaual, et mõistavad, et tehasel ja elanikel tuleb koos eksisteerida, ning selgitasid oma soovi ühiselt leida lahendusi, kuidas edasi minna. Sarnast vastutulelikkust külaelanikud tehase ja vallavalitsuse poolt ei tajunud. Purila elanik Kristi Hunt ütleb, et elanikud olid üllatunud, kui kohtasid ümarlaual Rapla valla juristi ja ettevõtte advokaate, kuna koosoleku kokkuleppimisel vallavalitsuse esindaja uuris, et ega külaelanikud advokaati kaasa ei võta, siis rõhutasime üle, et soovime leida kohtuvälist lahendust ning juristide kaasamist ümarlauale ei pea vajalikuks.
Rapla vallavanema Meelis Mägi sõnul osaleb valla jurist väga paljudel koosolekutel, ettevõtte advokaatide osalemist ta kommenteerida ei osanud. Warmeston OÜ esindajad jällegi viitavad, et ümarlaua kokkukutsuja oli kohalik omavalitsus, kellel oli ka õigus ja vastutus kohalekutsutute osas. Ümarlaua kokkukutsumise osas kinnitab vallavalitsus, et see on olnud mitme Purila elaniku soov.
Pärast ümarlauda ja Warmeston OÜ tagasisidet suviste hooldustööde ülevaatamise kohta ütleb Kristi Hunt, et kui varem oli tunda, et kedagi pisutki teema huvitas, siis nüüd on Warmestoni vaatenurgast kõik hästi ja kodaniku peale sülitatakse. Hunt nimetab ettevõtte tagasisidet arrogantseks.
Warmeston OÜ sõnul ei toeta ettevõte elanike väljaütlemisi selliselt, nagu eelpool välja on toodud, ning ei suhtu elanikesse arrogantselt. „Ettevõte austab elanikke ja on oma tegevustega seda ka selgelt väljendanud. Oleme vastu tulnud inimeste soovidele, teinud investeeringuid ja üritanud leida erinevaid lahendusi ja meetmeid viimase viie aasta jooksul. Need meetmed on osutunud efektiivseks, nagu on kinnitanud uuringud, mille on teostanud sõltumatud eksperdid ja terviseameti pädevad spetsialistid,” tuuakse välja.
Valla kibe tõde
Hunt teeb etteheiteid ka vallavalitsusele. Ümarlaual jäi kõlama vallavanem Meelis Mägi sõnavõtt, kus ta tõdes, et vallavalitsus on dokumenti märkinud punkti, millel puudub õiguslik alus. See on punkt, millele Purila külaelanikud olid seni toetunud, kuna see kohustas ettevõttel koostöös kohaliku kogukonnaga koostada mürakaart ning esitada müra vähendamise tegevuskava volikogule kinnitamiseks. „Ma ei saa aru, kuidas on võimalik, et antakse välja akt, mille sisulist vastavust keegi kontrollima ei pea. Kes selle eest vastutab?” küsib Hunt.
Meelis Mägi möönab, et korralduses on punkt, mis on tõesti ebatäpne, kuid ütleb ka, et tegevuskava ja uuringut on tutvustatud nii volikogu majanduskomisjonis kui ka volikogus ja selles osas ei ole olnud volikogul vastuväiteid. Samuti on tehase hoonetele korrektselt väljastatud projekteerimistingimused, ehitusluba ja kasutusluba, mille juures olid kaasatud nii piirinaabrid kui ka piirkonna elanikud.
Kristi Hunt valla käitumist niivõrd korrektseks ei hinda ning toob välja, et külaelanikke ei kaasatud sel ajal, kui tehas külla tuli ning tootmise laiendamise sildi all asuti endisele kasvuhoonemaale pelletitehast rajama. „See on ka selgelt valla tegemata töö ning kui varem vald siiski mõistis enda vastutust, siis nüüd püüab vald kiiremas korras ennast justkui puhtaks pesta, et saada sellest murest vabaks,” ütleb ta.
Hunt meenutab kadunud vallavanema Piret Minni sõnu: „Vald on väga halvas olukorras, sest kui ta ei anna välja kasutusluba, siis kaebab tehas ta kohtusse, ja kui annab, siis kaebavad külaelanikud valla kohtusse.” Hundi sõnul on selles väljaütlemises kibe tõde, mida praegused valitsejad kipuvad unustama.
Meelis Mägi leiab, et Minni välja öeldud mõte on sama aktuaalne ka praegu. „Ükskõik mida vald ka ette ei võta, jääb ta kas tehase või osa elanike silmis “süüdi”, püüdes ühe või teise poole olukorda parandada või halvendada, oleneb, kumma poole seisukohast vaadata,” ütleb ta. Mägi leiab, et Rapla vald on teinud pidevat koostööd, pidanud infovahetust mõlema osapoolega ja korraldanud kolmepoolseid kokkusaamisi, et oleks ette võetud maksimaalsed abinõud tehase ja elanike ühises elukeskkonnas.
Warmeston OÜ ütleb, et ettevõtte huvi on hoida Raplamaal Purila külas tehase tööd jätkusuutlikuna, pakkudes ka kohalikele elanikele töökohti ja nende peredele sissetulekut. „Purila tehases töötab 19 inimest, kellest 17 elukoht on Raplamaal, sh mitmel juhul ka Purila külas,” tuuakse välja. Samuti kinnitatakse, et jätkatakse kokkulepitud müra vähendavate operatiivsete meetmete rakendamist.
Külaelanikud aga leiavad, et vallavalitsus ei hinda tehase kõrval nende kui maksumaksjate väärtust vallale piisavalt. Hunt meenutab vallavalitsusele, et mürahäiringuga kimpus olevate külaelanike panus valla eelarvesse on arvestatav ning vald ei saa võtta positsiooni, et see teda enam ei huvita. „Vald peab oma kodanike heaolu eest seisma,” on Hunt veendunud.
Millised on kodanike edasised sammud, nad hetkel ajakirjanduse vahendusel avaldada ei soovi, kuid kinnitavad, et kindlasti ei kavatseta tehase müra kannatama jääda.
