Aega küll läks, kuid lõpuks on Rapla maakonna parimad laululapsed selgunud. Algul kevadel toimuma pidanud Laulukarussell lükkus olude sunnil sügisesse.
Järvakandi kultuurihallis toimunud salvestuspäeval, kuhu pääses 66 last, esitati žüriile hindamiseks 63 videoetteastet ja sealt pääses finaali edasi 19 lauljat. Vanusegruppe oli kuus: kuni 4 a, 5-7 a (eelkool), 7 (alates I klass) kuni 9 a, 10-12 a, 13-15 a ja 16 a ning vanemad. Finaal toimus Lelle rahvamajas, ent kahjuks ilma publikuta. Ka kõik esinejad ei olnud korraga saalis. Selleks, et rahvast korraga võimalikult vähe kohapeal viibiks, oli igal vanusegrupil oma aeg, millal nad rahvamajas viibisid.
Saalis oli aga kindlalt kohal žürii, kuhu kuulusid muusikaõpetajad Ea Hark ja Heli Karu, Märjamaa muusika- ja kunstikooli direktor Maiu Linnamägi ning dirigendid Kait Kenner ja Ülle Kenner. Päeva juhtis Anne Ummalas, keda auhindade jagamisel toetas Teele Ojasalu kui ürituse korraldaja Kehtna vallavalitsusest. Heliliselt toetas lauljaid helipuldist Joel Schelejev ja kogu ürituse salvestas Martin Lapin (ML Films OÜ), nii et laululaste ja -noorte esitusi näeb õige pea YouTube’i vahendusel. Vastavat linki jagatakse ürituse „Raplamaa Laulukarussell 2020“ Facebooki seinal.
Kõige väiksemate, kuni 4-aastaste rühmas võitis Thea Paluoja laululaps Margaret Laanes lauluga “Nuku hällilaul”. Žürii poolt sõnati, et nemad hindavad lauljate puhul enim tunnete ehtsust, musikaalsust ja loomulikkust. Oma loo sõnumi esiletoomine on oluline, seda juba väiksest peale. Sellise seltskonna puhul, kes on juba finaalis, hakkabki see tööle juba päris pisikesest peale, täpsustas Kait Kenner. „Ta tuleb kindlalt lavale, teab, mida ta teeb, esitab loo ära ja absoluutselt kõik on perfektne,“ ütles ta.
Ülle Kenner lisas, et väikestel laululastel ei ole sõnade tõlgendus ehk nii hea kui suurtel, kuid see, kuidas laps muusikasse ja rütmi sisse läheb, tuleb alati välja. „Väikestel on lihtsalt lihtsamad teemad – kui ta laulab päikesest, siis ta laulab seda rõõmuga, päikseliselt ja ehtsalt, tuues saali publikule ka seda head meelt ja nad tulevad kaasa selle tundega,“ sõnas Ülle.
Järgmise vanuseastme, 5-7-aastaste seast valiti parimaks samuti Thea Paluoja laululaps Marii Kaselt lauluga „Kassipoja unenägu“. Žürii lisas, et nad nautisid väga kõigi kolme finalisti esitusi, elades neile jalgade ja kätega kaasa.
Järgmine vanusegrupp, 7-9-aastased, oli erilisem, kuna selles oli neli finalisti. Seda on küll juhtunud ka varem, kuna häid lauljaid on lihtsalt niivõrd palju. Ei olnud ka nüüd lihtne võitjat valida, kuna kõik neli näitasid oma palades enda parimaid külgi lauljatena, tuues sellega kuulajatele lausa tibutagi peale. Parimaks peeti aga Albert Altmetsa (juhendaja Thea Paluoja) ja tema lugu „Laul sõprusest“.
Neljas vanusegrupp, 10-12-aastased, oli keeruline grupp, kuna seal oli veel seda lapselikku olekut, kuid näpuotsaga ka juba täiskasvanulikkust ja oskust tunnetada teksti tähtsust ning seda kuulajateni tuua. Oma osa on sellel kindlasti juhendajatel, kes aitavad õigeid laule valida ja pööravad sõnadele tähelepanu. Žürii lisas ka, et lauljatel endil oli vist laval kergem kui neil otsustusruumis. Parimaks lauljaks selles vanusegrupis tunnistati Marie Kala (juhendaja Merit Männiste) looga „On kevad tulnud taas“.
Viienda vanusegrupi, 13-15-aastaste puhul sõnas žürii, et nad on lauljate häältest lummatud, kuna need olid nii imelised, huvitavad ja eriilmelised. Heli Karu, kes žürii kiidusõnad edasi ütles, lisas, et ta käib palju noori lauljaid kuulamas ja ta usub, et neid noori kohtab ta oma teel veel. Vanuserühma võitja puhul sai otsustavaks see miski eriline, mida ehk võiks nimetada karismaks ja seda nägid nad kõige enam Hiie Münteri (juhendaja Grete Koik) puhul, kes esitas loo „Ma loodan, et sa muudad oma meelt“.
16-aastaste ja vanemate grupis tunnistati parimaks Kertu Poom (juhendaja Thea Paluoja), kes esitas loo „Mis maa see on“. Žürii nimel võttis sõna Kait Kenner: „Te kõik olite võrratult head ja puudutasite me hinge. On hea tõdeda, et mida vanemaks lauljad me ees siin päeva jooksul läksid, seda rohkem muutus sõna tähtsamaks ja te oskasite ilusasti tõlgendada neid laule, seda teksti esile tuua. Meil Üllega oli eriti hea meel Kertu esitusest, sest me alles kaks kuud tagasi tulime kodumaale tagasi, olime 30 aastat ära, nii et sõnad puudutasid meid sügavalt.“
Kertu ise, kes on varem Laulukarussellil korduvalt osalenud ja ka võitjaks tulnud, lisas, et see on alati stressirohke aeg, kuid laulmisega tahaks ta ka edaspidi tegeleda. Lauluvaliku puhul sai otsustavaks raadiost kuuldud lugu, mis tekitas Kertus tunde, et just seda ta tahabki laulda.
Teele Ojasalu ürituse korraldajana kommenteeris: „Aastate jooksul ehk rutiinseks keerelnud karussellist sai sel aastal ootamatusi täis sõit Ameerika mägedel. Kevadel tundus, et sõita ei õnnestugi, ent pääsme lunastanud osalejad ootasid kannatlikult ja õhinal sügist ning atraktsioon siiski avanes. Küll planeeritust teisiti, mitme erineva varuvariandiga, aga ikkagi! Olen tänulik kõigile särasilmsetele osalejatele, kaasaelajatele, žüriile, oma tiimile ja toetajatele nii rahastuse kui ka muu sponsorluse osas. Eriti väärtuslik oli Age Rebeli ja Anne Ummalase pidev heasüdamlik tugi. Selliste inimestega pole ime, et Raplamaa laululapsed sirguvad tugevateks artistideks.“
Võitjate tunnustusmeened, klaasist laululinnud, valmistas Järvakandi klaasistuudio.
