Tänavusel advendiajal on Kohila mõisasüda muutunud jõulusõimede näitusepaigaks. Üks näitustest asub Kohila mõisakooli akendel ja klaasgaleriis ning teine on Kohila raamatukogus. Mõlemad näitused on vaatamiseks kuni kolmekuningapäevani.
Mõisakooli näitus jaguneb omakorda mitmeks osaks. Kooli peahoone verandaakende jõulusõimeteemalise pannoo on loonud kunstiõpetajad Kaili Konno ja Keiu Kuresaar. Algklasside maja akendelt leiab laste loodud jõulusõimed, mis on erinevast materjalist, näiteks leiab sealt martsipanist ja piparkoogitaignast sõimesid. Klaasgaleriis on aga kahe autori väljapanek. Ühe kompositsiooni autor on keraamik Kersti Õun, teine pärineb Prantsusmaalt Provence´ist, meister Marius Chave’i töökojast. Algklassidemaja väljapanekud on ka väljastpoolt vaadeldavad.
Galerii näitus jõudis mõisakoolini tänu Ene Mellovile, Sirje ja Meida Säärele ning Triin Sarapik-Kivile. Sirje Säär ja Ene Mellov on kahe kirikutega seotud kunstiinimesena teinud oma muude tööde kõrval jõulusõimede näitusi juba aastast 1998. Säär rääkis, et kõik sai alguse sellest, kui neid külastas Provence’i ajakirjanik, kes oli kohaliku jõulusõimede organisatsiooni esindaja ning otsis neid, kes võtaks osa rahvusvahelisest jõulusõimede näitusest.
Alustades Eestis jõulusõimede näitustega, oli Sääre ja Mellovi soov näidata, et peale päkapikkude on ka teisi, palju vanemaid jõulutraditsioone olemas. Säär ja Mellov on kaasanud mitmeid kunstnikke ja käsitöötegijaid, kollektsioonis on erinevatest materjalidest jõulusõimesid. Need kaks, mis praegu Kohilas vaatamiseks, on keraamilised. Provence’i sõime puhul on silmas peetud seda, et tegemist ei ole kivistunud mõttega, vaid kompositsioon „elab“. Jõulusõime keskne sündmus on Jeesus-lapse sünd, mida tunnistavad Maarja ja Joosep ning loomad laudas. Nende ümber on aga terve küla erinevate ametite esindajatega, keda lisandub ajas aina juurde.
Varem korraldati jõulusõimede näitusi suurelt, sageli koos kontsertidega, aga viimastel aastatel võtavad Säär ja Mellov rahulikumalt, keskendudes pigem Vene tänaval jõulutänava näituse loomisele, mille tarbeks tehakse koostööd Vanalinna Hariduskolleegiumi Miikaeli Ühendusega. Sel aastal saab lisaks sellele rõõmustada Kohila elanikke, kuna mõisakooli direktor Anu Nigesen avaldas soovi midagi nende kollektsioonist oma koolis näha ja pakkuda sellega vaatamisrõõmu ka koolist möödujatele.
Jõulusõimed mitmelt maalt
Kohila raamatukogu jõulusõimede näituse “Jõulusõim toob pühadeime meie juurde” koostas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Angerja koguduse liige Epp Haabsaar, kelle erakogust need kujud pärinevad. Jõulusündmust kajastavad sõimed on Haabsaar kaasa toonud reisidelt. Kokku on sõimesid 30 ja kohtadena, kust need toodud, tõi Haabsaar välja Kreeka, Küprose, Egiptuse, Napoli, Sitsiilia, Soome ja Venemaa. Kõige pisem sõim on tehtud kreeka pähkli koore sisse, Egiptuse kopti jõulusõim on samuti pisike, kuid klaasist ja Napoli oma saab jõuluvälisel ajal kokku panna. Näitusel on ka Haabsaare enda valmistatud savist figuuridega ja nõelviltimistehnikas jõulusõimi, samuti keraamilised sõled.
Varem on Haabsaare jõulusõimede näitus olnud väljas erinevates kohtades, eelmine aasta oli see jaotatud kolme koha vahel – Tohisool, Hageris ja Kohilas asuva kiriku Tornigaleriis. Sel aastal pakkus aga raamatukogu võimalust kõik ühte kohta panna ja Haabsaar jääb sealse näitusekohaga väga rahule. Vitriinides on jõulusõimed kenasti näha ja näituse külastajaid on palju.
Väidetavalt on jõulusõimede tegemise komme alguse saanud keskajal pühak Assisi Franciscuselt, kes 1223. aastal kujundas esimese jõulusõime, eesmärgiga inimestele meelde tuletada jõulude usulist tähendust. Franciscus lavastas selle stseeni inimestega, hiljem tekkis komme kasutada jõulusõimede kujundamisel nukkusid. Jõulusõimede valmistamise traditsioon on populaarsust kogumas Eestiski. Raplamaal on jõulusõimi teinud näiteks kunstnik Saima Randjärv, kes on neid ka koos oma õpilastega teinud. Ka Haabsaar sai just Randjärvelt innustust jõulusõimesid meisterdama hakata.
Haabsaar teab ka Kohila elanikku, kes väikestest jõulusõimedest on inspiratsiooni saanud ja ühe suure endale koduõuele rajanud. Kellel soov jõulusõime ajaloost rohkem teada saada, tasub lugeda Vanalinna Hariduskolleegiumi tutvustavat materjali selle kohta: “Jõulusõimede traditsioon meil ja mujal”.
