2020. aasta oli tervisekriisi aasta

Heiki Hepner, Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, Riigikogu liige

2020. aastal varjutas tervisekriis ülekaalukalt kõik teised teemad. Kui me uut aastat vastu võttes rõõmsalt šampuseklaase kõlistasime, oli koroonaviirus SARS-CoV-2 oma teed mööda maailma juba alustanud, et panna alus viimaste kümnendite suurimale pandeemiale.

Tervisekriisiga toimetulekul oli ja on siiani põhiküsimus, kuidas seljatada haigus nii, et riiki lukku ei pandaks ja meie majanduse toimimine säiliks. Elukorraldusest pandeemia tingimustes on kujunenud justkui köiel kõnd, kus siht on selge, eksimisruumi eriti ei ole ja jalgealune kõigub aeg-ajalt päris korralikult.

Tänavune aasta on käivitanud või kiirendanud mitmeid protsesse, mis on muutunud pöördumatuks või kerkinud esimeste prioriteetide hulka. Kui e-kaubanduse võlud ja valud oleme juba omandanud, siis distantsõppe ja kaugtöö olemusest me alles hakkame aru saama. Kuidas tegutseda, et tulemus ei oleks kehvem tavaõppest või kohapeal kontoris töötamisest? Mida oleks vaja arendada ja kuhu investeerida, mida peaks seadusandluses muutma jne?

Iga kriis toob oma kangelased. Tänased meie aja kangelased on meditsiinitöötajad, politseinikud, päästjad, kaitseliitlased, õpetajad, kaubandus- ja transporditöötajad ning kõik teised inimesed, kes tagavad riigi jaoks elutähtsate või oluliste teenuste säilimise pandeemia tingimustes.

Samas ei saa tunnustamata jätta tervet ühiskonda. Kas keegi oleks aasta tagasi uskunud, et me avalikes siseruumides kanname nii üksmeelselt maske? Vabas ühiskonnas ei saa selliseid otsuseid teha ainult käsuga. Et meil on olemas soov koos pingutada viiruse võitmiseks, on tänavuse aasta kõige parem sõnum.

Päris aasta alguses, jaanuaris võttis Riigikogu vastu kohustusliku kogumispensioni reformi seaduse, mis sai lõpliku jõu oktoobris pärast Riigikohtu otsust. Teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine on kindlasti möödunud kümnendi üks olulisemaid reforme ning esmakordselt on pangad ja fondid sunnitud tõeliselt pingutama inimeste säästude kasvamise nimel.

Välispoliitiliselt oli 2020. aastal kõige olulisem otsus Eesti jaoks Euroopa Liidu finantsraamistikus – rahalises mahus ja valdkonnaprioriteetides – kokku leppimine. Eesti jaoks tähendab see kokku miljardeid eurosid meie majanduse toetamiseks, kriisist ülesaamiseks, regionaalarenguks, põllumajanduse ja maaelu toetamiseks, roheleppe tegevusteks, taristute investeeringuteks jms.

Kui vaadata sügavamalt Raplamaa sisse, võime 2020. aastat nimetada heaks koostööaastaks omavalitsuste vahel ja strateegiliste algatuste aastaks. Üheks koostöövormiks, millega on meil põhjust rahul olla, on toimiv, valdadeülene maakondlik kriisikomisjon. Sellega me eristume paljudest teistest maakondadest. Maakondlik koostöö kriisikomisjonis on kindlasti aidanud meid tänases tervisekriisis paremini toime tulla.

Hea on tõdeda, et maakonnal on strateegiline pikem vaade ja et 2020. aasta andis sinna oma panuse. Spordiakadeemia, hariduse koostöökoda, mälukeskus, maakonna kohaturundus, hoolekande ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudel, liikuvuse ja transpordi strateegiline kavandamine on need projektid ja märksõnad, mis seda vaadet sisustavad.

Raplamaa kõige suurem väärtus on inimesed, nende rahulolu ja toimetulek. Meie kaugem eesmärk ei ole mitte ainult vältida inimeste lahkumist maakonnast, vaid jõuda olukorrani, kus maakonna elanike arv hakkab kasvama. 2020. aastal me veel selleni ei jõudnud, aga mööduv aasta on lisanud kindlust selleni jõudmiseks kõikidele kriisidele vaatamata.