Septembri lõpus kirjutasime reisiplaneerijast www.peatus.ee, millele valmis suvel uus versioon. Uus kontseptsioon erineb oluliselt eelnevast ja on saanud reisiplaneerija kasutajate kriitika osaliseks. Algul plaaniti vana reisiplaneerija sulgeda oktoobri lõpus, kuid järelepärimiste käigus ütles maanteeamet, et seda hoitakse avatuna siiski aasta lõpuni.
Aasta lõpp on kohe käes. Maanteeamet rääkis septembris, et tegeleb reisiplaneerija kitsaskohtade parandamisega. Ligi kolm kuud hiljem tundub aga, et kuigi palju edusamme selles osas tehtud ei ole. Vana reisiplaneerija juures kuvatava info kohaselt läheb see sulgemisele 2021. aasta jaanuaris. Maanteeameti ühistranspordi osakonna peaspetsialist Pille Pikner ütles, et portaali lõpliku sulgemise aeg selgub jooksvalt. „Loodame vana portaali ikkagi veel veidi kauem lahti hoida,” lisas ta.
Üleminekul uuele portaalile on alati olnud kasutajatel võimalus anda tagasisidet. Pikneri sõnul on suurem osa saadud tagasisidest olnud võrdlus vana reisiplaneerijaga, sest need on oma olemuselt erinevad. „Uus reisiplaneerija on paljudele keerulise ülesehitusega,” sõnas ta.
Ta tõi välja ka tehtud ettepanekuid, mida on uue reisiplaneerija arendamisel arvesse võetud. „Lisasime reisiplaneerijasse liinide nimekirja liinide liigi ja maakondade/linnade kaupa. Tõime otsingut tehes peatuste valiku asukoha valikust ettepoole,” ütles ta. Sellele lisas ta, et paljud arendused on veel tegemisel. Nimelt sai vahepeal arenduse leping läbi ja uue lepingu sõlmimine võttis mitu kuud aega. „Alustame uute arendustega jaanuaris,” rääkis Pikner.
Pikner selgitas, et sügise alguses tegeleti reisiplaneerija nii-öelda vundamendi arendustega. Funktsionaalsuse arenduste parandamiseni ei jõutud, sest enne sai lepingu maht otsa. „Kuni detsembrini tegelesime uue arenduslepingu sõlmimisega,” lisas ta.
Seega ei olegi petlik arvamus, et kuigi vana portaali sulgemine paistab peagi ukse ees olevat, pole uues reisiplaneerijas vahepeal suurt midagi muutunud.
Uue ja vana reisiplaneerija suurim erinevus on viis, kuidas marsruute kuvatakse. Vana planeerija näitas väljumisi peatuste vahel, uus lubab aga sooritada otsinguid konkreetsete asukohtade vahel ning arvestab ajakulu sisse ka vajalikud jalutuskäigud. Peamine mure seisneb aga selles, et kuvatavad väljumised ei ole tihtipeale mõistlikud ja soovitava algpunkti leidmine on teinekord keerukas.
Ühe näitena võiks tuua reisi Rapla ja Tallinna vahel. Näiteks pakub reisiplaneerija võimalust kasutada selleks kolme ühistranspordivahendit, läbida kokku 120 km ja kulutada sellele reisile 3 tundi ja 5 minutit. Paljude jaoks ei ole sellised väljumised mõistlikud, arvestades, kui palju otseliine nende kahe asukoha vahel iga päev liigub.
Juba septembris oli Pikner nõus, et reisiplaneerija osa kuvatavaid ümberistumistega väljumisi ei ole mõistlikud. Erinevate asukohtade vahel prooviotsingute tegemisel on jätkuvalt selge, et neid keskmise reisija jaoks ebamõistlikke väljumisi on tegelikult üpris palju. Loomulikult on ka Raplamaal asukohti, kus ühistransport liigubki ehk vaid korra või paar päevas. On selge, et sellisel juhul tulebki kasutada ebamugavamaid ja pikemaid võimalusi sihtkohta jõudmiseks. Sama ei saa aga öelda suuremate asulate kohta, mille vahel liigub päeva jooksul palju otseliine. Ilmselt pole ka palju neid, kes soovivad Raplast Kohilasse sõita ümberistumiste ja kaks korda pikema ajaga, kui näiteks rongiga oleks võimalik.
Pikner ütles, et ebamõistlike väljumiste probleem on uue arenduslepingu tööde nimekirjas olemas ja sellega alustatakse uuel aastal. „Võimalikud teekonna variandid pakub reisiplaneerijas välja eraldiseisev komponent OpenTripPlanner, mille muutmise ja arendamise võimalikkuses ei ole me veel kindlad. Analüüs toob välja, millised võimalused meil on, et olukorda parandada,” selgitas Pikner.
Omaette küsimus on loomulikult ka selles, kust jookseb piir mõistliku ja ebamõistliku väljumise vahel. Pikner rääkis, et sama küsimuse juurde on ka nemad jõudnud. Kuidas määratleda mõistlikku ümberistumiste arvu või ümberistumiseks kuluvat aega? „Kui oleme selgeks saanud, kas ja kuidas saaks ebamõistlikke teekondi välistada, siis kaasame ühistranspordikeskused, et leida parameetrid, mis aitaksid meil kuvada just mõistlikud variandid,” lisas ta.
Kavas olevatest arendustest rääkides ütles Pikner, et järgmine arendus on seotud liini ülevaatliku sõiduplaani kuvamisega. „Praegu saab näha liinil väljumisi ainult ühe päeva kaupa. Uues versioonis peaks nägema iga suuna väljumisi kõikidest peatustest koos kehtivate nädalapäevade informatsiooniga. Lisaks parandame peatustest väljuvate liinide kuvamise nimekirja, mis praegu ei anna piisavalt head ülevaadet. Samuti tegeleme otsinguga, et otsitav peatus oleks hõlpsamalt leitav. Veidi suurem töö on analüüsida, kas ja milline peaks olema reisiplaneerija kujundus, et vajalik info oleks kergesti leitav ja et infot ei ole korraga liiga palju kuvatud,” ütles Pikner.
