Raplamaa spordiakadeemia idee on olnud õhus juba mõned aastad. Alates 2020. aasta kevadest on astutud konkreetseid samme, et see saaks reaalsuseks. Raplamaa Sõnumid kutsus laua taha spordiakadeemia loomise üle arutlema inimesed, kes on olnud viimase aasta sellesse protsessi kaasatud ning kes on maakonna spordielu pärast südant valutanud kauemgi.
2020. aasta 2. juunil toimus Rapla riigimaja suures saalis avaseminar, kus lükati käima akadeemia mudeli loomine. Seal oli koos ligikaudu viiskümmend inimest, kellest igaühel oli oma seos Raplamaa spordiga. Sellest ajast on toimunud arutelupäevad, fookusgrupiintervjuud ja kohtumised, et töötada välja Rapla maakonna jaoks sobilik mudel. Seda protsessi on vedanud konsultatsioonifirma Civitta AS ning konsultant Reelika Luhtaru.
Praegu ei ole veel lõplik mudel valmis ning seega ei ole ka avalikult teada, milline saab see välja nägema. Luhtaru ütles, et praeguses faasis on Rapla maakonna spordiakadeemia mudel täiendamise etapis. Tegevuskava on juhtkomisjonile esitatud ja läbi arutatud, aga ees ootavad kohtumised kõigi kohalike omavalitsustega, mis toovad tegevuskavasse veel täpsustusi. Luhtaru avaldas lootust, et need kohtumised peaksid aset leidma veebruari jooksul. Sealt edasi peakski mudel ja tegevuskava valmima ning saama avalikuks.
“Avalikustamiseks on mõeldud eraldi suurem üritus, aga selle osas oleme veel ajakava osas pisut seotud üldise Covidi olukorraga, kuid kindlasti selline üldine spordiakadeemia mudeli ja tegevuskava tutvustamine tuleb ja seda ei plaani me teha veebis,” rääkis Luhtaru.
Tegemist on ambitsioonika ideega – luua ühine, tervet maakonda hõlmav ning tipptasemel akadeemia noortespordi arendamiseks. Spordiakadeemia idee on pälvinud omajagu ka kriitikat ja küsivaid pilke. Mis asi see täpselt olema saab? Kas me üritame taasluua Rapla spordikooli? Või püüame konkureerida Audentesega Tallinnas? Küsitud on ka “akadeemia” nime kasutamise kohta. Kas see pole liialt uhkeldav?
Raplamaa spordiakadeemia on tegelikult lihtsalt hüüdnimi. Selle projekti täispikk nimetus on “Rapla maakonna kohalike omavalitsusüksuste, haridusasutuste ja erinevate spordivaldkonnas tegutsejate ühine noortespordi koostöövõrgustik”. Suunatud on see noortespordi edendamisele, et kohalikel ambitsioonikatel noorsportlastel oleks võimalus oma võimeid arendada. Kuid mis tingimused ja teenused peaksid olema akadeemias saadaval? Kõik siin esitatud küsimused on praeguse seisuga veel õhus. Kõik ootavad eesseisvat seminari, kus siiamaani tehtud töö vilju esitletakse ning loodetavasti leiavad need küsimused vastuse.
Raplamaa Sõnumid kutsus kokku vestlusringi, et arutada nii spordiakadeemiaga seotud ideid kui ka rääkida spordielust laiemalt. Vestlusringis osalesid Valtu põhikooli direktor Andres Saks, Märjamaa valla spordikeskuse juhataja Mart Tilk ja Rapla jooksuklubi vedaja Erik Horn. Kõik nad on viimase aasta jooksul olnud kaasatud spordiakadeemia mudeli väljatöötamise protsessi.
Rapla maakonna spordiakadeemia arutelud on kestnud nüüd juba peaaegu aasta. Millised muljed ja mõtted on selle aja jooksul tekkinud?
Andres Saks: Kui see asi käima lükati, siis ma lootsin, et arutelud sporditeemade üle tulevad kasuks ja nõrgad küljed räägitakse lahti. Praegu ei ole ma lõpptulemust näinud ja ma ei tea, kas see on see, mida me ootame. Kas me tahame spordikooli taasasutamist? 21 aastat tagasi Rapla spordikool lammutati. Näen praegu seda, et vähegi andekad noored tuleb panna esimese rongi peale ja saata Tallinnasse treenima, sest meie sisetingimused on selgelt ajale jalgu jäänud.
Erik Horn: Selge see, et kergejõustiku võimalused on meil praegu samasugused nagu 20 või 30 aastat tagasi. Samamoodi käime praegu Tallinna hallides treenimas nagu siis. Sel nädalal on näiteks kolm trenni plaanis teha Tallinnas. Kui ma lugesin Mart Tilga mõtteid lehes (Raplamaa Sõnumite persoonilugu 20. jaanuari lehes – toim), siis olen nendega sada protsenti nõus. Et tõestada spordiakadeemia vajalikkust, on kõigepealt vaja inimest, kes hakkaks seda vedama. Tänast spordisüsteemi lõhub pearahade süsteem, mis paneb kõik alaliidud endale kahmama esimese klassi ja juba ka lasteaedade lapsi. Tegelikult peaks lapse areng olema mitmekülgne – ta peaks saama mängida palli, joosta teatejookse ja teha kõiki muid asju.
Mart Tilk: Võttes siit jutujärje üle, siis ma ei mäleta, et viimase viie või kümne aasta jooksul oleks olnud arutelu Raplamaa spordi kui terviku üle. Toimivad süsteemid on lihtsalt edasi toimetanud. Kui vaadata erinevaid alasid, siis jalgpall ja korvpall toimivad hästi. Peale neid tuleb tükk tühja maad ja siis ülejäänud. Kuidas nüüd luua süsteem, mis rahuldaks kõiki – see on väga suur väljakutse. Pearahasüsteem ei toeta uue struktuuri loomist. Pigem lõhub seda. Olgu see spordiakadeemia või -kool, aga selle toimima hakkamine eeldab olemasolevate rahastusmudelite muutmist.
Mõni nädal tagasi tegin Mardiga (Tilk – toim) intervjuu, kus ta tõi välja, et spordiakadeemia edu üheks eelduseks on aktiivne juht. Küsin teiste käest ka, kas on nii, et ilma entusiastliku juhita akadeemia idee ei õnnestu?
Saks: Jah, kindlasti. Samas tuleb arvestada, et raha akadeemia käimashoidmiseks kuskilt juurde ei tule. Üle tuleks vaadata olemasolevad vahendid ja siis ümber suunata.
Tilk: Isegi kui meil oleks tehniline baas olemas, nõuab tippsport ka füsioterapeute ja psühholooge. Neid ei too siia nii lihtsalt.
Horn: Kuni kaheteistkümnenda klassini on meil tegemist noorsportlasega. Päris tippsportlasele vajalikest teenustest siinkohal rääkida ei saa. Küll aga peaks olema akadeemia juures spordimeditsiinialane võimekus. Sportlasel oleks võimalus seal oma koormust jälgida ja saada füsioterapeudi abi.
Saks: Tervisekontrolli võimalus peaks kindlasti olema. Rapla haigla juures on see tegelikult olemas juba praegu. Oleneb treenitusest, kas on vaja igal aastal seal käia või üle aasta. Vaat see oleks akadeemia juures oluline. Nii saaks vältida ületreeninguid.
Saab olema põnev näha, millise mudeli Civitta AS välja töötab. Nad lubasid, et tuleb suur avalikustamine. Millised ootused teil sellele mudelile on?
Tilk: Kui teha maakonna spordiakadeemia, siis ei saa tulemust mõõta ühe, kahe või isegi kolme aasta jooksul. See võtab aega rohkem. Korvpalli ja jalgpalli näide on siin täiesti asjakohane. Iga aastakäigu lapsed ei ole ühesugused ja iga aasta ei tooda ainult tippe. Kui nüüd akadeemia teha, peab tegevuskava olema pikaajaline.
Saks: Asja mõte peab olema see, et maakonna noortespordi võimalused muutuvad paremaks. Mudel peab olema kõigile vastuvõetav ja toetama spordi arengut. Aga kui läheb vastupidi ja see hakkab tekitama probleeme ja suurendab konkurentsi, siis ei ole sel mõtet. Hea näide on see, kuidas korvpalliakadeemia tegutseb ja kuidas Rapla gümnaasium sellega haakus.
Horn: Ühel kohtumisel räägiti sellest. Kui spordiakadeemia hakkab Rapla gümnaasiumi juures toimima, siis saab põhiküsimus olema, mida teevad teised õpilased, kui spordiakadeemia liikmed trenni lähevad.
Ma ei usu, et see on probleem. Erinevaid valikaineid saab ju välja pakkuda.
Horn: Kui me räägime spordiakadeemia kontekstis treeningutest tundide ajal, siis peavad ka treenerid olema sel ajal vabad. Keegi pakkus ühe kohtumise ajal välja, et tundide ajal võiksid olla üldfüüsilise trennid. Aga selleks ei ole ju akadeemiat vaja. Tippspordis käib töö ikka tulemuse nimel ja selleks peab oma ala treener olema kõrval. Kõigile seitsmele alale leida oma treener oleks kümnekordne rahaline ressurss ja see ei ole mõeldav.
Saks: Võib-olla ei peakski alustama nii kõlavate asjadega nagu akadeemia. Oleme ära unustanud spordiklassid, mis tegelikult mingi aeg ju olemas olid. Neil oli rohkem kehalise kasvatuse tunde kui tavaliselt.
Erik mainis enne meditsiinilise võimekuse vajalikkust spordiakadeemias. Kui oluline see on? Kas mudeli koostamisel tuleks kindlasti meditsiiniosa sellesse integreerida?
Horn: See on ikka klubi ja treeneri funktsioon, et ta kontrollib oma õpilaste tervislikku seisundit.
Tilk: Vastus küsimusele on minu arvates kindel jah. Akadeemia tegevusse peab olema sisse kirjutatud võimalus, kuidas, kui tihti ja kus saab sportlane tervisekontrolli läbida. Vastavad kokkulepped võiksid läbi akadeemia sündida. Kümneaastased tõesti ei peaks seal käima, aga mida vanemaks sportlased saavad, seda olulisemaks see muutub. Tervisekontroll on üks asi, aga ma ei saa jätta märkimata, et tippspordi juures on oluline ka psühholoogia roll ja ka sellest tuleks rääkida. Kogu toetussüsteem on tähtis.
Saks: Täitsa põnev saab olema näha, millise mudeli konsultatsioonifirma kokku saab. Eks nad on kirja pannud need mõtted, mis nad on kohtumistelt kogunud.
Kui palju on teil enesekindlust ja usku, et kõige selle tulemusena tuleb Rapla maakonda toimiv spordiakadeemia?
Saks: Kui ausalt öelda, siis minul ei ole usku, et 2021. aasta 1. septembril miskit käivitub ja asi läheb töösse. Aga juba see on hea, et sporditeemad on tõusnud arutelu keskpunkti. Kindlasti tuleb sealt ka üks või kaks head ideed, mida saaks üle võtta. Kui sealt selliseid mõtteid tuleb, siis on see minu silmis oma eesmärgi täitnud. Asjad on kinni inimestes ja nende tahtmistes. Kui eestvedajaid on, siis asi areneb. Kergejõustiku poole pealt on meil jooksuklubi, aga palju toredaid alasid on veel.
Tilk: Usk sõltub sellest, mida me enda peas oleme mõelnud. Pigem ma tõstaks esile läbirääkimist ja ühisosa otsimist. Võib-olla tõesti tuleb sellest uuest mudelist midagi ägedat. Aga koostööd tuleks ikkagi otsida.
Saks: Kui võtame teisi näiteid Eestist, siis akadeemiad on ühe ala põhised. Näiteks Reinar Halliku korvpalliakadeemia.
Horn: Ega muud moodi polegi tõenäoliselt mõeldav. Ühe, kahe või isegi kolme ala põhiselt on see ehk veel tehtav. Teist Audentest me siia looma ei hakka ja vaevalt riik seda toetakski. Suurt usku mul spordiakadeemiasse ei ole, aga kõik positiivse, mis sealt tuleb, olen igal juhul valmis vastu võtma.
Aga elevust on spordiakadeemia idee kindlasti kaasa toonud.
Horn: On, aga minul ei ole praegu ettekujutust, missugune saab lõpptulemus olema. Ma ei ole aru saanud, miks seda vaja on.
Saks: Kõik oleneb mudelist, milline see olema saab. Kas kõik klubid lähevad ühte mulli kokku? Meil on ju olemas Raplamaa spordiliit, mis hõlmab maakonnas tegutsevaid klubisid. Võib-olla saaks spordiliidus struktuuri ümber mängida. Kuskilt käis läbi, et üle tuleks vaadata nii suve- kui ka talimängud ja valdade sport laiemalt. Neid asju tuleks vaadata tervikuna ja akadeemia oleks üks osa sellest.
