Siseministeerium tegi Rapla vallavalitsusele ettekirjutuse

Negatiivsed kokkupuuted perekond Minni ja Rapla vallavalitsuse vahel jätkuvad. Seekord sekkus asjasse siseministeerium, kes algatas järelevalvemenetluse ning tegi vallavalitsusele ka ettekirjutuse.

Mõni kuu tagasi avaldasime Raplamaa Sõnumites artikli „Rapla vallavalitsus andis oma panuse vähihaige ema elu raskendamisse” (ilmunud 21.10.20), milles käsitlesime keerukat probleemi, millega seisis silmitsi Mari Minn. Nimelt võitles Mari Minn mitmeid kuid, et võimuorganid aitaksid tal tagada oma õigust olla oma tütrega koos. Ka telesaade „Pealtnägija” tegi Mari olukorrast saatelõigu ning pärast selle eetrisseminekut suudeti ema ja tütar taas kokku viia.

Kuigi olukord justkui leidis teatud mõttes lahenduse, vähemasti Mari jaoks selleks hetkeks, ei olnud see lahendus sugugi lõplik ega ka meeltmööda kõikidele asjaosalistele. Üks loo asjaosalistest on paraku ka Rapla vallavalitsus, kuivõrd vallavalitsuse ametnikud on seotud Mari olukorraga Mari vanemate kaudu, kes elavad Rapla vallas. Ajakirjanike küsimustele vallavalitsus sisulisi vastuseid ei soovinud anda ei siis ega soovi ka täna. Vastused laekuvad, aga need ei ole sisulised. Ei jagata selgitusi ega avata ka oma teguviiside tagamaid.

Kahetsusväärselt tuli Mari Minnil alistuda pikaajalisele haigusele möödunud aasta 25. detsembril. Leinamiseks perekonnale aga liiga palju aega ei antud. Urmas Minn selgitab, et nende perekond sai juhuslikult teada, et Rapla valla rahvastikutoimingute osakond on teinud rahvastikuregistris kande Mari tütre elukoha Raplasse registreerimiseks lapse isa 27. detsembril tehtud avalduse alusel. Kanne tehti 28. detsembril.

Teades, et sellisele teguviisile õiguslikku alust ei ole, saatis Urmas Minn rahvastikuministrile e-kirja 29. detsembril, milles selgitas olukorda. Rahvastikuminister on Minnide keeruka olukorraga olnud kursis juba mõnda aega ning Urmas teadis, et võib ministri poole otse pöörduda lootuses abile. Ta ei pidanud pettuma. Vahetult pärast kirja kirjutamist algatas siseministeerium järelevalvemenetluse Rapla vallavalitsuse suhtes seoses rahvastikutoiminguga. Järelevalvemenetlus päädis ettekirjutusega, milles nõuti rahvastikuregistri kande tagasi muutmist ning seda on ka tehtud.

Perekond usub, et teguviis oli teadlik

„Kuna Mari tütrega seotud teemad olid „Pealtnägija” saatest tuttavad, siis ei olnud vajadust pikemalt selgitada ja selline elukoha ümberregistreerimine vahetult pärast lapse ema surma äratas kohe siseministeeriumi tähelepanu ning tänu nende operatiivsele tegutsemisele sai Rapla valla ebaseaduslik tegevus kohe ka avalikuks,” räägib Urmas.

Rapla vallavalitsusega Minnide perekond rahvastikuregistri toiminguga seonduvalt suhtluses olnud ei ole. Perekond usub, et vallavalitsus on käitunud rahvastikuregistris muudatusi tehes teadlikult ja pahatahtlikult, arvestades, milline on olnud perekonna ja vallavalitsuse suhtlus varem. Rapla vald on kaasatud last puudutavasse tsiviilasja, mis on hetkel Tallinna ringkonnakohtu menetluses, kus kohus kaalub, kas piirata lapse isa hooldusõigust lapse suhtes.

„Rapla vald on kohaliku omavalitsusena üks tervik ja ei ole kuidagi veenev, et valla üks ametnik ei tea, mida teine ametnik teeb. Ei ole eluliselt usutav, et vallamajas selline info ei liigu. Fakt on, et Rapla vald kui kohtuasja kaasatud omavalitsus oli detailideni teadlik kõigest, ka sellest, et lapse isa hooldusõigus lapse viibimiskoha osas on peatatud ja isal ei ole õigust lapse suhtes elukohateadet esitada, et laps Raplasse registreerida ja selle alusel vallal elukoharegistreering rahvastikuregistris teha,” on Urmas veendunud. Elukoha muudatus oli Urmase hinnangul motiveeritud soovist kõrvaldada kohtumenetlusest Tallinna linn ja Rae vald ning edasi minna Rapla maakohtusse.

Urmas Minn ja tema perekond on kaotanud Rapla vallavalitsuse suhtes igasuguse usalduse. Nende hinnangul tuleks Rapla vallavalitsusel kõhklemata avaliku teenistuse seaduse alusel läbi viia distsiplinaarmenetlus, kuivõrd ametnik on süüliselt rikkunud oma ametikohustusi. „Selline tegevus oleks avaliku sektori poolt igati kohane, igakülgne, õiguspärane ja läbipaistev,” põhjendab ta. Seda enam, et juba üksi nende perekonnaga seoses on Rapla vallavalitsus negatiivses mõttes avalikkuse huviorbiiti sattunud lühikese aja jooksul juba teist korda. Mõlemal juhul on alust distsiplinaarmenetluse algatamiseks, kuivõrd kõrgemad instantsid olid sellele vallavalitsuse tähelepanu juhtinud.

Urmas rõhutab, et avaliku võimu kandja tegevus mitte üksnes ei pea olema läbipaistev, vaid sellisena ka näima: „Rapla vald on paraku ilmselt otsustanud teisiti, järjekordselt kahjuks.” Rapla vallavalitsuselt uuris ajakirjanik, kuidas ja millistel asjaoludel sai eespool mainitud rikkumine aset leida ning kas nad algatavad distsiplinaarmenetluse rikkumise toime pannud töötaja suhtes. Nagu eelnevalt öeldud, selgitusi meiega ei jagatud.

Oluline on ka mainida, et siseministeerium ega ka Rapla vallavalitsus ei saa tulenevalt andmekaitseseadusest öelda, milliste isikutega seonduvalt rahvastikuregistri toimingutes rikkumine toime pandi, mis tõi kaasa järelevalvemenetluse. Info rikkumise kohta tuli toimetusele puudutatud isiku perekonnalt, Urmas Minnilt, kelle lapselapse elukoht rahvastikuregistris ebaseaduslikult muudeti. Ei ole alust arvata, et samal ajal pani Rapla valla rahvastikuregistri töötaja toime mitu samalaadset rikkumist, millele järgnes järelevalvemenetlus ja ettekirjutus, et kahelda, et antud artiklis käsitletu puhul ei ole tegemist Minni perekonda puudutavate toimingutega ja nendele järgnenud tagajärgedega.

Rapla vallavanema Meelis Mägi vastus ajakirjaniku küsimustele:

„Rapla vallavalitsus on järelevalvemenetluse asjaolud välja selgitanud ning selgitused menetlustoimingute läbiviijale esitanud. Järelevalvemenetluse tulemusel vallavalitsusele tehtud ettekirjutus on täidetud. Vallavalitsus jätkab volitatud töötleja ülesannete täitmist lähtudes andmete töötlemise nõuetest ja tingimustest ning vastutava töötleja korraldustele.”

Siseministeeriumi kommunikatsiooni nõunik Kersti Ringmets vahendab:

„Rapla vallavalitsuse tegevuse kohta algatati järelevalvemenetlus, mille tulemusel tuvastati rikkumine. Rikkumine ise seisnes selles, et Rapla vallavalitsus tegi rahvastikuregistrisse elukohakande isiku avalduse alusel, kes ei olnud õigustatud elukohaandmete muutmist taotlema. Ettekirjutusega kohustati juba läbiviidud menetlust uuesti üle vaatama ja tegema asjas uus otsus. Tänaseks on uus otsus ka tehtud.

Konkreetse Rapla vallavalitsuse ametniku osas peab otsuse tegema Rapla vallavalitsus kui ametniku tööandja.”

Miks ei olnud elukohamuudatus õiguspärane?

„Alaealise elukohaandmete muutmist saab taotleda isik, kellel on lapse suhtes esindusõigus selle toimingu tegemiseks. Rahvastikuregistri seaduse § 79 lg 5 alusel järgitakse alaealise lapse elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel perekonnaseaduses (PKS) ja lastekaitseseaduses sätestatut. Seega vanem võib alaealise elukoha andmete kandmist taotleda eeldusel, et tema hooldusõigust ei ole selles osas piiratud.

Kui alaealisel lapsel puudub antud asjas esindusõiguslik vanem, siis võib teda selles esindada kohtu määratud eestkostja või kui eestkostjat ei ole veel määratud, tema elukohajärgne omavalitsus (PKS § 172, § 176 lg 1). Sellest tulenevalt tohib andmeid muuta esindusõigust omava isiku taotluse alusel.”