Rapla maakonna elanike seas läbiviidav liikuvusuuring on olnud avatud loetud nädalad ning sellele on laekunud üle 600 vastuse. Küsimustikule saadud vastuseid kasutatakse valdade üldplaneeringute koostamiseks ja ühistranspordi korraldamiseks tulevikus. Samas on kerkinud küsimus, kui täpse ülevaate annavad praegusel koroonapiirangute ajastul saadud vastused. Kas neid saab usaldada piisavalt, et rajada nendele tulevikku puudutavad otsused?
Liikuvusuuringu tellis Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) ning selle viib läbi TalTechi logistika ja transpordi teaduskeskuse uurimisrühm. Selle rühma liige Jelizaveta Janno ütles, et koroonapiirangute mõjuga tuleb uuringu läbiviimisel tõepoolest arvestada. Ta lisas, et uuringuga loodetakse saada infot inimeste liikumisharjumuste kohta tavaolukorras.
“Tõesti tuleb arvestada, et ligi aasta kestnud eriolukord ning sellest tingitud liikumispiirangud on juba praeguseks märkimisväärselt mõjutanud inimeste harjumuspäraseid liikumisi ning nendega seotud liikumisviiside valikuid. Tööd tehakse rohkem kodukontori tingimustes, õppimine toimub samuti distantsilt, muutunud on erinevate teenuste tarbimise vajadused. Küsimustik on koostatud siiski selliselt, et vastajatelt oodatakse vastuseid selle aja ja liikumiste kohta, kui koroonaviirusest tulenevaid liikumispiiranguid ei olnud. Uuringu eesmärk on saada infot inimeste liikumise kohta nii-öelda tavaolukorras,” rääkis Janno.
Veel ütles ta, et küsimustikule vastamise perioodi planeerimisel on arvestatud sellega, et hetkel kehtiv olukord mõjutaks küsimustiku täitjate vastuseid minimaalselt. Andmete kogumise perioodist on välja jäetud koolivaheajad, sest siis on inimeste liikumised harjumuspäraselt teistsugused.
Küsimustikule on võimalik vastata kõigil Raplamaa elanikel ning vastused on anonüümsed. Vastamine võtab aega 20-25 minutit ja seda saab teha internetis Raplamaa Omavalitsuste Liidu veebilehel. Vastata saab nii eesti kui ka vene keeles.
“Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla valla elanikel on selle küsimustiku täitmise kaudu võimalik kirjeldada oma erinevaid liikumisviise nii, et omavalitsused saavad põhjaliku ülevaate inimeste peamistest igapäevastest liikumistest – kuhu liigutakse enim, missuguseid liikumisviise selleks kasutatakse ja missugused on elanike probleemid seoses liikumisega,” selgitas Jelizaveta Janno.
Saadud vastuste põhjal loodavad omavalitsused parandada nii tööl, koolis, arsti juures kui ka poes käimise liikumisvõimalusi ja paremini planeerida järgmise kümne aasta liikuvustegevusi Raplamaal. Uuringu tulemused on edaspidi aluseks avaliku ruumi ja liikuvusteenuste arendamisele nii valdades eraldi kui ka maakonnas tervikuna.
Liikuvusuuringut on Eestis läbi viidud mujalgi. Paralleelselt Raplamaa uuringuga toimub praegu näiteks ka Lääne-Virumaa liikuvusuuring. “Arvestades, et metoodiliselt on need uuringud sarnased, on mõlema liikuvusuuringu valmimisel võimalik tulemusi üldistada ka laiemalt kui kahe maakonna tasandil,” ütles Janno. Küsimustikule saab vastata kuni 21. veebruarini ning uuring valmib tänavu maikuus.
