Meie tรคnastes Rohelistes Sรตnumites on juttu sellest, et Eestist sai Euroopas kรผmnes riik, kus putukad on ametlikult inimtoiduks lubatud. Esialgu on meil voli kasvatada ja รคra sรผรผa kaheksat liiki putukaid. Teiste hulga nรคiteks kรคrbse liigi Hermetia illucens vastseid, rรคndtirtse, kollaseid jahuusse, kilke. Tegelikult on see vaid tรผhine osa kรตigest, mida vรตiks lauale panna โ teadupรคrast on maailmas 2000 liiki putukaid vรตi nende jรคreltulijaid, kes sรผรผa kรตlbavad ja tapaks ning sรถรถgiks kasvatatavaid armsaid koduloomi sรถรถgilaual asendada vรตiksid.
Peale selle, et putukad meie menรผรผd toitaineterikaste roogadega mitmekesistavad, on nende kasutusele vรตtmine ka keskkonnasรครคstlik. Nรคiteks on toodud, et kilgifarmi elanikud kulutavad ja saastavad keskkonda vรตrreldes veisekasvatusega kordades vรคhem: vee kulu on tuhat korda vรคiksem, maad vajavad nad enda alla sada korda vรคhem, kasvuhoonegaaside emissioon on sada korda vรคiksem ja sรถรถta kulub ka kรผmme korda vรคhem.
Kuigi putukate sรถรถmine ei ole maailmas mingi ennekuulmatu uudisasi, on see meile, eurooplastele esialgu siiski veel kuidagi harjumatu. Aga kinnitatakse, et siingi on inimesed ammustel aegadel putukamaiad olnud. Kui nรผรผd pisut utreerida, vรตib รถelda, et enne kui inimene sigu ja veiseid sรถรถgiks kasvatama hakkas, toitis ta ennast igasuguste tirtsude ning ussikestega ja sai vรคga hรคsti hakkama.
Putukatoidule รผleminek (vรตi tagasitulek, kui soovite) on tegelikult paratamatu. Praeguste prognooside kohaselt elab umbes kolmekรผmne aasta pรคrast, seega juba รผsna varsti, kui mingeid globaalseid katastroofe ette ei tule, meie koduplaneedil umbes 9 miljardit inimest. Lapselegi selge, et nii suurt hulka inimesi ei suudaks maakamar mitte mingi valemi jรคrgi vana viisi jรคtkates รคra toita. Seega on tulevikku ainult putukatoidulistel. Ja veel โ kujutage ette, milline kullaauk vรตiks olla paari-kolme kilgifarmi pidamine vรตi kollase jahuussi kasvandus. Kรครคrime aga kรคised รผlesse ja asume tรถรถle kallale!
