Eelmise aasta lõpus küsis Kohila vallavalitsus volikogult nõusolekut eelnõule, millega sooviti arvestada 2022. aasta valla eelarves Aespa lasteaia ehituse kuludega summas 1,2 miljonit eurot. 13 poolt- ja ühe vastuhäälega andis volikogu vallale õiguse rahalise kohustuse võtmiseks. Hoone põhiprojekt valmis eelmisel aastal ja eile, 9. veebruaril kuulutati ametlikult lasteaia ehitushange välja.
Rääkides Aespa lasteaia ehitamise arutelude ajaloost, siis eskiisprojekt lasteaia tarbeks valmis juba aastal 2015. Enne seda tõi esimesena lasteaia vajalikkuse esile MTÜ Aespa Kodu, kes kohalike lastevanemate seas kogus ka allkirju lasteaia ehituse toetuseks. Volikogu liige ja Aespa kohalik elanik Aarne Suviste sõnas, et nende allkirjade kogumise peale hakkaski vald mõtlema, et Aespasse oleks lasteaeda vaja.
Abivallavanem Villu Karu rääkis, et vallavalitsus ja volikogu on Aespasse ette näinud statsionaarse lasteaia ehitamise, kuhu hetkel plaanitakse 4 rühma, ehk lasteaed mahutaks 80-90 last. Aastate jooksul olnud arutelude käigus on räägitud ka konteinerlasteaia võimalikkusest, kuid tõsiseltvõetava ametliku variandina ei ole see kunagi laual olnud. Konteinerlasteaed on Karu sõnul siiski ajutine variant juhuks, kui laste arv suureneb ootamatult või näiteks kui lasteaia rekonstrueerimisel on vaja lisaruumi.
Karu sõnul on reaalne vajadus lasteaia järele just Aespas vägagi olemas, kuna elanike ja just noorte perede arv kasvab seal pidevalt. Üks argument, miks tehti valik statsionaarse lasteaia, mitte ajutise konteinerlasteaia kasuks on ka see, et algusest peale on neisse ruumidesse kavandatud ka küla keskust, ehk kogukonnal oleks oma üldkasutatav ruum. Kui mitte arvestada hiljuti valmis saanud pumbamaja, on lasteaed Aespa esimene vallale kuuluv asutus.
Karu loodab, et ehitushange on edukas, kõik läheb sujuvalt ja lasteaia esimene etapp valmib aasta lõpuks. Ehitushanke tähtajaks on praegu määratud 8. märts. Lasteaed rajatakse kahes etapis ja Karu sõnas, et algul planeeriti see ehitada ka kahes jaos, kuid põhiprojekti koostamise käigus tekkis arvamus, et selline tükeldamine pole otstarbekas, kui soovitakse maja valmis ehitada sellisel kujul, nagu ta projekteeritud sai. Rahaline kulu võib sellisel tükeldamisel tulla suuremgi, kuna vahepeal võib tekkida vajadus konserveerimistöödega tegeleda ja ka reaalne lasteaiakohtade vajadus oli see, mis sundis mõlema ehitusetapi ehitushanke korraga välja kuulutama.
Kuid see, et lühikese aja jooksul panustatakse ühe objekti valmimisse, tähendas seda, et eelnevad investeerimis- ja eelarvekavad tuli üle vaadata. Suuremaid ja tähtsamaid objekte edasi ei lükatud. Karu lisas, et kõik need objektid, mille teostamiseks vallal on tänaseks olemas kindel plaan, saadud kaasrahastus või projekt juba olemas, on kindlasti töös. Objektide puhul, millega vald tööd veel alustanud pole, olid edasilükkamise variandid võimalikud.
Vald on uurinud lasteaia ehituseks ka erinevate fondide ja programmide toetuse saamise võimalusi, kuid siiani pole midagi leitud, nii et hetkel arvestatakse vaid oma rahakotiga. Kuid juhul, kui mõni fond avaneb ja tingimused klapivad, plaanitakse Karu sõnul võimalusest haarata.
Suviste, kes on läbi aastate on olnud Aespa lasteaia kavandamisse kaasatud, oli rõõmus, kuuldes, et ehitushange nüüd üles läks. Teda on kohaliku inimese ja lapsevanemana lasteaeda puudutavatesse aruteludesse kaasatud ja ta tunneb, et kohalike arvamustega on lasteaia planeerimisel piisavalt arvestatud. Lasteaia ehitust peab ta ainuvõimalikuks lahenduseks, et nende elukorraldus normaalseks muutuks, kuna praegu tuleb nii mõnelgi vanemal sõita lapse lasteaeda viimiseks töökoha suhtes vastassuunas.
Ta enda laps käib Sutlema lasteaias, kus on kaks rühma ja kuhu on üliraske kohta saada, kuna vastu võetakse vaid 4-5 last aastast. Mitmed Aespa lapsed käivad seal, ja see omakorda tekitab olukorra, kus Sutlema lapsed viiakse Prillimäele või kaugemalegi lasteaeda, mis on geograafiliselt täiesti ebaloogiline. Tihtipeale valitaksegi lasteaiakoht Sakus või Tallinnas, kuna see on töökoha suhtes mõistlikumas kohas. Mitmed neist vanematest, kes lapse mujale valda viivad, kirjutavad end soodsama koha saamiseks ka sinna sisse, elades aga ise siiski Kohila vallas.
Suviste tõi näite, et ametlikult on Aespas elanike 1300, reaalne püsielanike arv on aga 2000. Tuues lasteaia lastele lähemale, suureneks kohe ka valla maksumaksjate arv. Aespa on ka Hagerile ja Sutlemale piisavalt lähedal, et nende piirkondade lapsed sinna toodaks. Aespast liigub Kohilasse ka palju koolilapsi, mis on märk sellest, et see piirkond on noortele peredele meeltmööda elukeskkond.
Hetkel on lasteaiakohtade puudus tinginud ka selle, et vald ei saa neile pandud kohustust täita, ehk päevahoiud on täis kolmeaastaseid lapsi, kes tegelikult juba lasteaias olema peaks. Suviste sõnul on Aespa lasteaia rajamine suur strateegiline investeering, mis läheb 100% õigesse kohta. Ka vallavalitsuse poolt on öeldud, et lasteaia rajamine on kümnendi olulisemaid otsuseid, mis loob peredele valda kolimiseks hea ja turvalise keskkonna.
Lasteaia koha valiku osas rääkis Suviste, et algul oli planeeritud üks teine asukoht, kuid kuna see oli väiksem, ei olnud see hea lahendus. Riigilt sai aga vald hea suure krundi, tänu millele on peale lasteaia seal ruumi suurele parkimisplatsile, mänguväljakule, jalgpalliväljakule, miniareenile ja külaplatsile. Kuna lasteaed tuleb täpselt Aespa keskele, on see ligipääsetav igast suunast. Natuke kehvem on ligipääs küll Roobuka raudteejaama suunast, kuid Suviste lisas, et nad kavandavad üldplaneeringuga ka selle mure lahendada.
Koos Aespa lasteaia ehitamisega ühendatakse see Sutlema Linnupesa lasteaiaga ühise juhtimise alla.
