Toosikannu taolisi ulukiparke keelustava seadusega pรผรผavad selle algatajad vรคhendada loodusmaastike killustamist, mida Rail Balticu ja idapiiri vรคljaehitamine niigi kaasa toob.
Keskkonnaministeerium algatas looduskaitseseaduse muudatuse, mis nรคeb ette lรตpetada jahiulukifarmide tegevuse, et kaitsta Eesti liigirikkust. Kui seadus kavatsetud kujul jรตustub, ei pea Toosikannu Puhkekeskus ja teised loomaparkide pidajad olemasolevaid aedu siiski pรคevapealt รคra kaotama. Nad vรตivad loomi edasi pidada kuni nende loomuliku eluea lรตpuni, kui suudavad vรคltida nende sigimist. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Kadri Alasi รผtleb, et ideaalis vรตiks seaduse vastu vรตtta tuleval kevadel. Hiljuti saadeti seaduse vรคljatรถรถtamise kavatsus (VTK) ministeeriumidele ja huvigruppidele laiali.
Toosikannu loomapargi pindala on 920 hektarit โ see on umbes sama suur kui kaks Rapla linna. Seal elavad pรตdrad, metskitsed, kรคhrikud, mรคgrad. Suure aia sisse jรครคb eraldi 140-hektariline hirveaed, kuhu on Lรคtist elama toodud 164 punahirve. Puhkekeskuse koduleht kinnitab, et hirvede arvukus aias on jรตudsalt kasvamas. Puhkekeskus korraldab huvilistele ulukisafareid ja -vaatlusi. Jahiteenuseid Toosikannu Puhkekeskus oma valdustes ei paku. Seda ei luba ka seadus. Ometi on keskuse juhid vรคljendanud mรตtet, et tulevikus vรตiks loomade arvukuse piiramise pargis siduda jahiturismiga.
Vivika Veski / foto: Eesti Jahimeeste Selts
Loe pikemalt 21. septembri Raplamaa Sรตnumitest
