Toosikannu taolisi ulukiparke keelustava seadusega püüavad selle algatajad vähendada loodusmaastike killustamist, mida Rail Balticu ja idapiiri väljaehitamine niigi kaasa toob.
Keskkonnaministeerium algatas looduskaitseseaduse muudatuse, mis näeb ette lõpetada jahiulukifarmide tegevuse, et kaitsta Eesti liigirikkust. Kui seadus kavatsetud kujul jõustub, ei pea Toosikannu Puhkekeskus ja teised loomaparkide pidajad olemasolevaid aedu siiski päevapealt ära kaotama. Nad võivad loomi edasi pidada kuni nende loomuliku eluea lõpuni, kui suudavad vältida nende sigimist. Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Kadri Alasi ütleb, et ideaalis võiks seaduse vastu võtta tuleval kevadel. Hiljuti saadeti seaduse väljatöötamise kavatsus (VTK) ministeeriumidele ja huvigruppidele laiali.
Toosikannu loomapargi pindala on 920 hektarit – see on umbes sama suur kui kaks Rapla linna. Seal elavad põdrad, metskitsed, kährikud, mägrad. Suure aia sisse jääb eraldi 140-hektariline hirveaed, kuhu on Lätist elama toodud 164 punahirve. Puhkekeskuse koduleht kinnitab, et hirvede arvukus aias on jõudsalt kasvamas. Puhkekeskus korraldab huvilistele ulukisafareid ja -vaatlusi. Jahiteenuseid Toosikannu Puhkekeskus oma valdustes ei paku. Seda ei luba ka seadus. Ometi on keskuse juhid väljendanud mõtet, et tulevikus võiks loomade arvukuse piiramise pargis siduda jahiturismiga.
Vivika Veski / foto: Eesti Jahimeeste Selts
Loe pikemalt 21. septembri Raplamaa Sõnumitest
