Kuidas saada maa eest õiglast hinda? Kas juurdepääs kodule säilib? Kumb on parem – ökodukt või vaiadel raudtee? Neid teemasid arutati Rail Balticu maakonnaplaneeringu Rapla arutelul.
Rail Balticu alla jäävate maade omandamine on üks teema, mida projekti vedajad koosolekutel tutvustavad. Maade omandamist hakkab läbi viima Maa-amet, kes on teinud video, mida koosolekul näidati ja millest selgub, et maaomaniku jaoks on neli võimalust: maa vabatahtlik müük, vahetamine, ümberkruntimine ja sundvõõrandamine. Maade omandamine Harju- ja Raplamaal algab 2017. aasta lõpupoole.
Maa-ameti kinnisvara haldamise osakonna juhataja Merje Krinal selgitas, et maa omandatakse hetke turuhinnaga. Hindamisel arvestatakse ka detailplaneeringuid ja potentsiaali, näiteks äripotentsiaali. Võõrandamisega seotud kulud kannab riik. Maa vahetamise ja ümberkruntimise jaoks algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium seadusemuudatused, mis võimaldavad alates järgmisest aastast maid vahetada ja ümberkruntida. Esimene hõlmab kahte maaomanikku, teist rakendatakse siis, kui kinnisasju on kolm või rohkem.
Krinal rääkis, et praegu kaalutakse ka motivatsioonisummat neile, kes maa vabatahtlikult loovutavad – näiteks 20-protsendilise lisandusena turuhinnale.
Viljakandev maa käest
„Oleme koos käinud kolm-neli aastat, aga pole kaugemale jõudnud, pole saanud vastuseid,” ütles Nõmmepere talu perenaine Rut Kaeval.
Vivika Veski / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 21. septembri Raplamaa Sõnumitest
