Kui koer ründab, on vea teinud omanik

Berni koerte kasvataja ütleb, et kui koer ründab inimest, ei ole vahet, kas täiskasvanut või last, ema käruga või relvaga politseinikku. Vea on teinud omanik. Kaereperes kohalikke valvsana hoidvate koerte omanikud saavad uue ettekirjutuse, kuid koerte käitumist see ei muuda. Kohalikud inimesed, Berni koerte kasvataja ja koerte koolitaja jagavad kogemusi.

Kehtna vallas Kaerepere alevikus elavad Berni alpi karjakoerad on alevikus vabalt ringi joostes juhuslikke möödujaid mitmel korral purenud. Eelmisel nädalal avaldasime artikli „Berni alpi karjakoerad on Kaerepere inimesed ärevile ajanud”, milles kirjeldasime 2019. aastal aset leidnud rünnakut, mille tagajärjel üks koer hukkus. Sõna said ka rünnanud koerte omanikud. Vallavalitsus ja politsei selgitasid, et on astunud samme olukorra lahendamiseks.

Raplamaa Sõnumite sotsiaalmeediaplatvormi kommentaariumis käis loo üle elav vestlus. Võtsime mõne inimesega ühendust ning andsime neile võimaluse kaasa rääkida ajaleheveergudel. Oma teadmiste ja kogemuste põhjal avaldab arvamust ka kohalik koertekoolitaja.

Üldine seisukoht kommentaariumis oli, et koerad ei ole süüdi ja omanikud peavad vastutama. Külaelanikud selgitasid, et suur mureallikas on rünnanud koerte kodu lähedal asuv kohalik kool ning selle läheduses liikuvad lapsed, kes võivad olla järgmised rünnakuohvrid.

Üheksa Berni koera omanik: kasvatamisel on tehtud viga

Marve Järvela nimele on 2007. aastast Eesti Kennelliidus registreeritud Pajumäe kennel, kuid koeri on naise enda sõnutsi olnud tal 1990. aastast saati. Pikaajalise koerapidamise kogemusega Järvelal on kokku üheksa Berni alpi karjakoera vanuses 4 kuud kuni 8 aastat.

Järvela ei ela ise Kaereperes, kuid alevikus asuvas Valtu põhikoolis käivad tema lapsed. Järvela on murelik, kuna tema lapsed on harjunud Berni koertega suhtlema ning võivad paha aimamata sattuda Kaereperes kokku kohalikke purenud Berni koertega ning nii jääb neid negatiivne tundmus saatma ka Järvela enda koerte suhtes.

„Kasvatamisel on tehtud viga,” on Järvela kindel. Palume temal kui Berni alpi koerte pidajal jagada oma kogemusi. Ta kirjutab, et ükski koer ei ole aretatud nii, et ta peab murdma. „Praegusel juhul teeb selline asi kahju kõigile Berni koera kasvatajatele,” on Järvela nördinud. Tema kennelist tulnud koeri kasutatakse praegu Soomes näiteks teraapiakoertena, räägib naine.

„Üks asi on, kui koerad lähevad omavahel kaklema näiteks paarilise innaajal, kuid kui ta ründab inimest, siis ei ole vahet, kas täiskasvanut või last, ema käruga või relvaga politseinikku. Vea on teinud omanik,” on Järvela veendunud.

Koerte koolitaja: terve mõistusega koer ei ründa

Raplamaal tegutsev koerte koolitaja Jaanika Kuldmaa näeb mitut võimalikku põhjust, miks üks koer võiks inimest või teist looma rünnata. „Kui koeral on surmahirm, ta on nurka surutud, siis ta võib hammustada,” ütleb Kuldmaa. Koerad lähtuvad instinktidest. Need on toit, sugutung ja kutsikate kasvatamine, selgitab ta. Need instinktid võivad ka olla mõjutegurid hammustamise puhul.

„Terve mõistusega koer ei ründa,” ütleb Kuldmaa kindlameelselt. Ta selgitab, et koeral on piltmälu ning kui koer ründab näiteks kätega vehkivat inimest justkui enesekaitsena, võib seda koera olla varem keegi teine rünnanud või ka peksnud. „Koer ei saa karta seda, mida ei ole olnud,” selgitab ta.

Koerad käituvad vahel kummaliselt ka tähelepanu võitmiseks. „Kui koer on üks kord rünnanud ja sellele ei ole järgnenud sellist karistust, et ta hakkaks tegu kartma, siis ta võib hakata seda nautima, sest saab nii tähelepanu. Riidlemine on ka tähelepanu,” ütleb Kuldmaa. Koerte koolitaja sõnul püüavad karja sees koerad võidu tähelepanu saada. Kaks koera on juba kari. „Pigem arvan, et seal karjas võibki selles asi olla,” arutleb Kuldmaa.

Koer peab saama liikuda, aga rihmaga

Tema soovitus on käia koertega ükshaaval jalutamas ja pakkuda igale koerale eraldi piisavalt tähelepanu ja tegevust, et tähelepanuvajadus saaks rahuldatud ning ei tekiks rivaalitsemist. Ilma jalutusrihmata jalutamist ei õigusta koerte koolitaja mitte kuidagi: „Mitte kuskil ei ole kirjas, et koer peab saama vabalt joosta. Ta peab saama liikuda. On olemas 10-meetrised rihmad. Võib minna sellega näiteks põllule.”

Kuldmaal on endal samuti suured ja hästi koolitatud koerad, kuid ta ütleb, et ei julgeks neid siiski inimeste seltsis vabaks lasta. „Loomad on ettearvamatud. Koer on koer,” ütleb ta. Rääkides Kaerepere koertest, ütleb Kuldmaa, et inimesi ja loomi purenud koeraga ei tohiks mitte mingil juhul enam vabalt ringi jalutada. „See on vastutustundetu,” on ta resoluutne.

Niisama koer enam ründamist ei lõpeta, teab koerte koolitaja, ning seda käitumismustrit enam välja juurida tõenäoliselt ei õnnestu. Ainus lahendus on vältida neid olukordi ehk ei tohiks lasta koeral vabalt ringi joosta. Kuldmaa teab juhtumeid, mil Berni koer on isegi magama pandud, kuna koer kippus ründama ja omanikud ei tulnud temaga toime.

Samas tõdeb Kuldmaa, et Raplamaa on küllaltki koeravaenulik kant ning koerad ongi surutud põldudele ja tänavatele. „Rapla maakond on ainuke maakond, kus ei ole koera jalutusväljakuid,” ütleb ta.

Ainus mõjutusvahend ettekirjutus

Kaerepere aleviku elanikke pidevas hirmus hoidvate koerte omanikele tehakse vallavalitsuse ettekirjutus. „Ettekirjutus on sunnirahanõudega. Kui ettekirjutust rikutakse ja loomad jooksevad ilma rihmata ringi, määratakse sunniraha,” ütleb Kehtna vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Aivar Puur.

Muid mõjutusvahendeid vallavalitsusel olukorra lahendamiseks kasutada ei ole.

„Loomad ei ole halvasti koheldud, neid omanikelt ära võtta ei saa,” selgitab Puur. Isegi kui oleks alust kahtlustada loomade väärkohtlemist, tegeleb sellega veterinaar- ja toiduamet, mitte vallavalitsus, ütleb Puur.

Kui koerad vabalt ringi hulguvad, on võimalus koerad kinni püüda ja varjupaika viia, aga seda varianti peab Puur ebatõenäoliseks, kuna siiani ei ole kõnealuseid koeri korraga väga pikka aega hulkumas nähtud ning omanik on nad siiski üsna kiiresti koju tagasi toimetanud.

Politsei on teinud vallavalitsusele ettepaneku järelevalvemenetluse alustamiseks. 2019. aastast on politseini jõudnud seitse juhtumit ning varem on politsei alustanud ka koerte omaniku suhtes väärteomenetluse. Omanikud on pidanud tasuma trahvi. Ka Kehtna vallavalitsus on varem omanikele ettekirjutuse teinud.

Kaerepere alevikku ja ümbritsevaid külasid ühendava MTÜ Arendusselts Koduaseme esindaja Reelika Kuusemäe: Kohalike soov on leida toimiv lahendus

Kõnealused koerad on kohalikke elanikke hoidnud “valvel” juba pikemat aega. Korduvalt on toimunud rünnakuid inimeste suunas, kes on kõndinud avalikus ruumis, ohtu aimamata. Siiani politseisse ja kohalikku omavalitsusse esitatud avaldused ja pöördumised pole lahendust toonud. Sestap leidsime, et on tarvis kohalikke teavitada, et nad teaksid ohtu karta. Seda sai tehtud Facebookis „Märgatud Kaereperes” grupis.

Sõnavõtud läksid kohati küll tuliseks, kuid siiski on enamiku kohalike soov leida olukorrale toimiv lahendus. Selleks lahenduseks näeme olevat koerte koduaia kõrgemaks ehitamist, et koerad enam üle ei pääseks, ja väljaspool aeda koeri jalutades tuleks kasutada koertel rihma ja suukorvi. Seda ei saa tavainimesest ootama jääda, et kui suur koer tema poole jookseb, siis inimene seisab rahulikult edasi, kohe tekib füüsiline vajadus end kaitsta.

Väga tähtis on selliste juhtumite puhul ka ametkondadeülene koostöö. Elanikul tuleks vaid probleemist teada anda ja ametkondadel tuleks probleemiga tegeleda ja lahendus leida. Leian, et see ei peaks olema lihtinimese teha ja ajada. Rõõm on tõdeda, et pärast sotsiaalmeedia ja meedia sekkumist on tee lahenduste poole hakanud kiiremini kulgema, kui seda siiani näha oli.