Koroona on pannud korraga rohkem raamatuid laenama

Veebruari lõpus möödus aasta sellest, kui Eestis diagnoositi esimesel inimesel koroonaviirus. Möödunud aasta on kultuuriga tegelemise ja selle tarbimise peapeale keeranud. Kuid uusi raamatuid ilmub jätkuvalt ja raamatukogud on suurema osa ajast olnud inimestele vähemal või rohkemal määral avatud.

Nii mõnigi isolatsiooni surutu on just raamatutest leidnud keerulisel ajal tuge ja võimaluse kultuurist osa saada. Kui muud kohad on kinni, on raamatukogu oma lugeja jaoks ikka avatud. Kes eelistab kontaktivaba laenamist, sel on ka see võimalus olemas ja raamatukogud julgustavad seda kasutama.

Kuna inimeste liikumine on viiruseohu tõttu olnud takistatud, jõuti eelmisel aastal paratamatult ka raamatukogudesse tavapärasest vähem. Näiteks Kehtna raamatukogudes vähenes külastuste arv aasta varasemaga võrreldes 12% ja laenutamisteenust kasutati 10% mullusest vähem. “Meilt saab raamatuid ja perioodikat laenata küll eriolukorrale vastavalt ja eelistame kontaktivaba laenutust, nii pole ka laenutuste arvus drastilist langust,” ütles Kehtna raamatukogu juhataja Silvi Lukjanov.

„Hoopis enam rõõmustame selle üle, et ühe laenutuse kohta võetakse varasema ühe-kahe teaviku asemel nüüd kaasa nii palju raamatuid kui kanda jõutakse. Ikka selleks, et pealesurutud eneseisolatsiooni tingimustes saaks kasvõi oma lemmikraamatute kaudu sukelduda vahelduseks nii-öelda teise maailma,” lisas Lukjanov.

Märjamaa raamatukogu direktori Ede Talistu sõnul nende lugejate arv küll vähenes, kuid mitte nii palju, kui nad olid kartnud. Kojulaenutused vähenesid võrreldes aasta varasemaga 17%. Raamatukogu külastati aga enam kui poole (58%) võrra vähem kui eriolukorrale eelnenud aastal.

Rapla keskraamatukogu direktori Õie Paaslepa sõnul olid eelmisel aastal kõik nende põhinäitajad viirusega seotud piirangute tõttu miinusmärgiga. „Olukorra normaliseerudes ei kasutatud raamatukogu enam samas mahus kui aasta varem. Lugejate arv vähenes 4% võrra. Oluliselt vähenes laenutuste arv lastele,“ sõnas Paaslepp. Samas tõi Paaslepp välja, et eelmise aasta lõpus sai nende raamatukoguhoidja kuulda ühe Kuusiku teeninduspunkti lugeja suust järgmist arvamust: „Raamatukogu on ainuke avatud asutus, kuhu Kuusikul tulla.“

Üha rohkem inimesi kasutab RIKSWEBi
Arvuliste näitajate vähenemist mõjutas kindlasti ka see, et mõni raamatukogu oli vahepeal päris suletud (Märjamaa valla raamatukogud olid kinni 14. märtsist 3. aprillini ja Kohila raamatukogu töötas tavapärasest 24 päeva vähem), lühendati lahtiolekuaegu ja piirati raamatukogu teiste teenuste kasutamist (suleti lugemissaale, arvutit sai kasutada broneeringu alusel). Paljud jätsid raamatukogu külastuse sel ajal aga üldse ära.

Statistiliselt on Paaslepa sõnul näha, et eakamaid inimesi eelmise aasta jooksul raamatukogus väga palju ei käinud. Palju vähem käib ka lapsi. Nii lastele kui ka vanematele sugulastele käivad aga tihtipeale lähedased raamatuid võtmas. Praegu on välisustel kirjas, kui palju inimesi võib korraga raamatukogus olla, kuid käiakse ikkagi suhteliselt vähe. Kui tuli teade, et paljud kultuuri- ja meelelahutusasutused lähevad kinni, külastus korraks hoogustus.

Paaslepp lisas, et ilmselt paljud arvavad, et raamatukogud on samuti kinni. Palju on ka neid, kes selle teadasaamiseks enne helistavad. Samas on väikestes raamatukogudes hoogustunud hoopis koduteenindus, mida Paaslepp julgustab kasutama. See tähendab, et kui inimene ise liikuma ei pääse, tasub võtta ühendust oma kohaliku raamatukoguga ja seal leitakse lahendus, kuidas soovitud raamatud temale tuuakse.

Kõige suurema hoobi raamatukogudele andis koroonaviiruse esimene laine, mis tõi kaasa lugemissaalide sulgemise ja kontaktivaba teeninduse. Kõigile lugejatele ei olnud see ilmselt meeltmööda. Nii mõnigi külastaja on ju harjunud raamatukokku minema, et raamatukoguhoidjaga vestelda ja arutada, mida võiks lugeda. Nüüd tuli selleks leida teistsugused viisid. Nii saavadki raamatukogude töötajad tõdeda, et elektrooniliste suhtluskanalite kasutamine on üks väheseid asju, mis eelmisel aastal kasvas.

Raamatuid telliti ette telefoni ja kirja teel või broneeriti neid lugejaportaalis RIKSWEB. Lukjanov rääkis, et nende lugejad võtavad aina paremini omaks võimaluse anda oma raamatusoovist teada. Enim meeldib inimestele suhelda telefonitsi, kuna nii on võimalik rääkida ka oma eelistustest ja saada raamatukoguhoidjate soovitusi. Kuigi visalt, on kasvamas ka nende arv, kes RIKSWEBi kaudu raamatukogudega suhtlevad. Kohila raamatukogu juhataja Kristiina Bender tõi välja, et Kohilas kasvas elektroonilise kataloogi otsingute arv möödunud aastal tervelt kolmandiku võrra.

Teine laine raamatukogude töökorraldusse nii suuri muutusi toonud ei ole, kuid eelistatakse siiski, et lugejad oma soovidest ette teatavad ja vähendavad sellega kontaktaega. Juba sügisest peale on Kohila raamatukogu piiranud ajaveetmist oma ruumides, et vältida kogunemisi. Varem on just raamatukogu olnud see koht, kus noored sõpradega meelsasti aega veedavad.

Selle nädala alguses otsustati karmimad meetmed kasutusele võtta, nii et alates 10. märtsist läheb Kohila raamatukogu täielikult üle kontaktivabale laenutusele. Lehti saab aga jätkuvalt kohapeal lugeda ja võimalik on ka arvutit kasutada.

Uusi lugejaid tuli juurde
Neid, kes soovisid end lugejaks registreerida, lisandus ka eelmisel aastal. Selleks, et see oleks mugavam ja ei peaks füüsiliselt raamatukokku kohale minema, pakuti ka võimalust end interneti teel lugejaks registreerida. Näiteks Rapla vallas kasutas elektroonset ID-kaardiga lugejaks registreerimise võimalust maist kuni aasta lõpuni 21 inimest. Mais Hageri ja Kohila raamatukogus alguse saanud võimalus end RIKSi lugejaportaali kaudu interneti teel lugejaks registreerida leiab kasutamist ka praegu, kui raamatukogud on lugejale avatud.

“Statistilised näitajad vähenesid, kuid mitte nii suures mahus kui kartsime. Raamatukogu sai isegi juurde üle 200 uue lugeja, kuid samas oli endisi lugejaid, kes möödunud aastal raamatukogu kordagi ei külastanud, nii ei kajastu nad arvestuses. Eelkõige vähenes alla 16-aastaste laste arv – võrreldes 2019. aastaga oli 2020. aastal lapsi 39 võrra vähem. Üldine lugejate arv vähenes 36 võrra (sisse arvestatud ka lapsed). Nii võib öelda, et täiskasvanud lugejate arv isegi veidi tõusis. 2020. aastal oli Kohila raamatukogul 1884 lugejat, sh 718 last,” tõi Bender välja mõned numbrid.

Esmakordselt registreerunutest tõi Kehtna raamatukogu juhataja Silvi Lukjanov välja, et kogu valla raamatukogude peale lisandus neid eelmisel aastal 226, neist 106 olid alla 16-aastased lapsed. Siin peab aga täpsustama, et uuesti registreerunuks loetakse ka need, kes olid lugejad kunagi varem, kuid kolm või enam aastat pole raamatukogu teenuseid kasutanud ja on nüüd taas tee raamatukokku üles leidnud. Võrreldes aasta varasema ajaga on lisandunud lugejate arv siiski veerandi võrra väiksem.

Vaatamata piirangutele toimis ka eelmisel aastal, kuigi mitte kogu aeg, kogudevaheline laenutus (RVL). Kehtna vallas sõitis Lukjanov ise kogude vahel ja viis soovitud raamatud ühest raamatukogust teise. Kohila raamatukogust öeldi, et neil suurenes RVLi teel teistele raamatukogudele trükiste laenutamine. Tihedam RVL toimus Hageri raamatukoguga ja lisaks 16 Raplamaa raamatukogule laenutati RVLi teel teavikuid Saku vallaraamatukogule ja Kiisa raamatukogule Harjumaal, Lümanda raamatukogule Saaremaal ning Jõhvi keskraamatukogule Ida-Virumaal. Ka Rapla keskraamatukogu direktori Õie Paaslepa sõnul hoogustus neil selline laenutus.

“Rapla keskraamatukogust teistele kogudele välja antud teavikute arv tõusis 167 võrra ehk 9%. See on tõestus, et aasta algul käivitatud, vahepeal pausil olnud ja aasta lõpul taas toiminud maakonna RVLi ring on vajalik. Ring toimus üks kord kuus. RVLi ringis osalevad Rapla, Kohila, Hageri raamatukogu ja Märjamaa vallast Varbola haruraamatukogu. See ring toimib jätkuvalt ka sel aastal,” sõnas Paaslepp.

Kui kool ei tule raamatukokku…
Kuigi eelmise aasta erilisus jättis raamatukoguüritustele oma jälje, nii mõnigi jäi ära, lükkus edasi või toimus väiksema publikuga, ei saa öelda, et raamatukogud ei saanudki suurt midagi korraldada. Kehtna valla raamatukogudes toimus 84 üritust ja 141 näitust/väljapanekut. Kohila raamatukogus korraldati 13 üritust ja eksponeeriti 44 näitust/väljapanekut. Osa näitusi jõudsid vaatajani ka virtuaalsel kujul. Praegu jätkub Kohila raamatukogus “Lugemise väljakutse 3”, mis kestab 30. aprillini. Huvilisi on ja raamatukogu loodab, et koos kokkuvõttega saavad nad mais korraldada väikese tunnustusürituse.

Märjamaa raamatukogudes korraldati 88 üritust ja 158 näitust/väljapanekut. Arvestades eelmise aasta piiratud võimalusi, oli üritustel osalenute arv Talistu sõnul üllatavalt hea, jäädes mitte väga kaugele tunamullustest numbritest. Rapla keskraamatukogu kohta sõnas Paaslepp, et üritusi korraldati, kuid väikestele gruppidele. „Üritustel osalejate arv oli seadusega piiratud ja samas lugejate soov üritustel osaleda jäi tunduvalt alla eelmiste aastate numbritele. Kohale ei tulnud vanem põlvkond,” lisas Paaslepp.

Praegu kehtivate piirangute kohaselt ei tohi kuni märtsi lõpuni üritusi korraldada ja näitusi külastada, kuid tulevaste ürituste korraldamise peale siiski vaikselt mõeldakse. Näiteks soovib Kehtna raamatukogu aprillis tuulutada riiulitele seisma jäänud raamatuid ja käib eeltöö, et korraldada raamatukogudes piirkonnas käsitööd tegevate inimeste ehete ja muude aksessuaaride näitus-müük.

Raamatukogude töö ei piirdunud eelmisel aastal vaid raamatute laenutamisega. Muu hulgas jagati keskraamatukogus kasutajatele teiste raamatukogude tegemisi, soovitati, tehti kättesaadavaks ja juhendati kasutama e-raamatukogusid, ELLU-t, Over Drive’i. (Rapla maakonnas luges Tallinna keskraamatukogu e-raamatuid ELLU vahendusel 262 inimest.) Lastele oli loodud otsetee Eesti Noorsooteatri raamaturiiulile ja raamatute ettelugemisele veebis.

Keskraamatukogus pööratigi eelmisel aastal palju tähelepanu aktiivsele lastetööle. Menukad olid näiteks maakondlik “Netikirjariin”, suvelugemine, maakondlik illustratsioonide konkurss „Mina näen nii 3“, kohtumised kirjanikega jm. Aktiivne lastetöö jätkub Paaslepa sõnul ka sel aastal – kui koolid ei saa tulla raamatukogusse, läheb raamatukogu kooli.

Laste ja noorte peale mõeldakse ka Märjamaa raamatukogudes, kus on neile mõeldud lugemisprogrammidega algust tehtud ja ollakse kindlad, et need viiakse ka läbi. “Koroonaviiruse nakkusohust tingitud praeguses keerulises olukorras tuleb aga olla valmis selleks, et eelnevalt planeeritud ürituste ja tegevuste ajakavas tuleb teha n-ö jooksvalt kiireid muudatusi ja olla võimalikult paindlik. Soovime, et meie inimesed oleksid ja püsiksid terved, hoiaksid üksteist, oleksid mõistlikud piirangute suhtes ja täidaksid neid ka raamatukogudes käies. Ainult nii saame hoida raamatukogud avatud ja raamatukoguteenused kõigile kättesaadavad,” ütles Ede Talistu.

Tänavu pööravad raamatukogud rohkem tähelepanu sellele, et olla oma lugejate jaoks aina aktiivsemalt olemas virtuaalkeskkonnas, nii kodulehtede kui ka sotsiaalmeedia vahendusel. „Aktiivne suhtlus oma kogukonnaga on vajalik, sellest sõltub raamatukogude tulevik,“ sõnas Silvi Lukjanov.

Kokkuvõtvalt võib Lukjanovi sõnu kasutades öelda, et kes on harjunud lugema, saab oma soovitu kätte ka siis, kui on külastuspiirangud; kes vähem harjunud raamatukogus käima, see luges ka 2020. aastal vähem.

Enim loetud raamatud

Kehtna raamatukogu lugejad eelistasid ilukirjanduse ja mälestuste kõrval lugeda ajaloo- ja psühholoogiaalaseid raamatuid ning reisikirju, samuti elulugusid. Suurt huvi tunti eesti kirjanike uute teoste vastu ja meelsasti loeti ka välismaiste autorite kriminulle ja lemberomaane. Lapsed eelistasid lugeda kooli kohustuslikku kirjandust.
Ka Kohila raamatukogust toodi välja, et lapsed lugesid palju just kohustuslikku kirjandust. Populaarseks on osutunud ka “Ühe äpardi päeviku” ingliskeelne sari.

Ilukirjanduse laenutuste TOP
Kehtna
S. Hiiemäe „Jalgadega ajamullas”
D. Owens „ Kus laulavad langustid“
K. Fisher „Naine, kes ma olin seni“
S. Presnal „Inimene on inimesele hunt“
A. Pulver „Kuidas kultuuritegelased lahkuvad“

Kohila
P. Raud „Verihurmade aed“
E. Uus „Tüdrukune“
E. Veem „Leskede klubi. 1. osa. Armulauamõrv“
D. Owens „Kus laulavad langustid“
M. Tiks „Krimmi vang. 1. osa. Ukraina aeg“

Märjamaa
N. May „Väike nurgapood“
D. Owens „Kus laulavad langustid“
O. Osolin „Minu esimene elu“
P. Raud „Verihurmade aed“
E. Veem „Leskede klubi“

Rapla
E. Veem “Leskede klubi”
D. Gabaldon “Võõramaalane”
M. Tiks “Krimmi vang”
P. Kooli “Raivo Järvi”
D. Owens “Kus laulavad langustid”

Lastekirjanduse laenutuste TOP
Kehtna
J. Kinney “Ühe äpardi lugu”
J. K. Rowling “Harry Potter ja tarkade kivi”
F. Molnár “Pál-tänava poisid”
K. Priilinn “Lumehaldjas”
A. Kivirähk “Tont ja Facebook”

Kohila
F. Molnár “Pál-tänava poisid
J. Kinney “Diary of a wimpy kid”
E. Kippel “Meelis”
M. Keränen “Varastatud oranž jalgratas”
E. Raud “Sipsik”

Märjamaa (v.a koolikirjandus)
H. Vaher „Vääna jäljekütid“
J. L. Horst „Operatsioon Suvesaare“
J. Kinney „Ühe äpardi päevik“
M. Karu „Nullpunkt“
A. Kivirähk „Tont ja Facebook“

Rapla
J. Kinney “Ühe äpardi päevik”
E. Raud “Sipsik”
F. Molnár “Pál-tänava poisid
A. de Saint-Exupery “Väike prints”
A. Pervik “Arabella, mereröövli tütar”