Ikka veel pole selge, kas maakonna laulu- ja tantsupidu tuleb

Eelmisel aastal Raplamaa laulu- ja tantsupidu ei toimunud. Sel aastal oleks pidanud pidu nimega “Jutud jõe ääres” olema 29. mail. Ainus, mis on praegu selge, on see, et siis seda pidu ikkagi ei tule.

Õhus on palju küsimusi: kas üldse, millal ja kuidas? Üks kuupäev, mis on peo ajaks välja pakutud, on 10. juuli, kuid nagu Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) kultuuri- ja hariduse spetsialist Imbi Kalberg sõnas, võib ka juhtuda, et pidu lükatakse veelgi edasi või jäetakse üldse ära. Praegu oodatakse Terviseameti suuniseid, kuid lõpliku otsuse, kas pidu toimub või mitte, teeb laulu-tantsupeo toimkond.

Ühest küljest on tõuke peo edasilükkamiseks andnud viirusest tulenev olukord, sest keegi ei oska ennustada, millal võib päriselt kergemaks minna. Tantsijate ja võimlejate üldjuhid tegid veebruaris ka laulu- ja tantsupeo toimkonnale ettepaneku pidu edasi lükata. Seda arutati Raplamaa Kultuuri Nõukojas ja sel nädalal saadetakse registreerinud kollektiivijuhtidele küsimustik, uurimaks nende valmisolekut. Mingeid täpsemaid plaane ei taha aga keegi enne seda teha, kui praegune kuu aega lukusolekut läbi ja olukord viiruse leviku suhtes ehk selgem.

Pidu oleks palsam hingele

Mida soovivad aga peoga seotud inimesed – kooride ja tantsutruppide juhid, lauljad ja tantsijad – ise? Kas juulis toimumist, edasilükkamist suve lõppu või järgmisesse aastasse? Kui palju üldse on saadud praegu proove teha ja kuidas näiteks lauljad harjutada saavad?

Koorijuht Urve Uusberg sõnas, et tema on oma lauljatega Zoomis proove saanud teha, parem seis on täiskasvanute kooriga, nii et nende poolest võiks pidu sel aastal toimuda küll. Laste ja noortega proovide tegemine virtuaalkeskkonnas aga alles algas.

Suureks abiks ühendkooride jaoks on abimaterjalid, mille Thea Paluoja ja Vahur Soonberg otsustasid teha. Nad laulsid partiide kaupa sisse täiskavanute kooride laulud ja saatsid laiali. Kodus kuulates saavad lauljad siis oma partiisid õppida ja ühel hetkel, kui kannatab taas kokku tulla, on suur osa tööst tehtud. Paluoja küll tunnistas, et lood said salvestatud nii-öelda põlve otsas ja salvestuspäeval polnud ka hääled parimas vormis, kuid ehk on salvestustest lauljatele siiski abi.

Ka Uusbergi arvates on just laulupeo perspektiivist rääkides neist salvestustest palju abi.

Peo kavas olevad laulud ei ole tema arvates ka liiga keerulised ja kui pidu tuleb, oleks see „koroonast räsitud hingele ilus pidu, justkui palsam sellele“. Samas ei oleks see Uusbergi arvates ka maailma lõpp, kui pidu aasta võrra edasi lükkub. Lükates seda suve keskele, tekitab see temas tunde, et pärast seda, kui koroona on pärssinud reaalset suhtlemist, tahaks ta olla siiski rohkem ema ja vanaema kui koorijuht.

Virtuaalsed kooriproovid siiski päris proovi ei asenda, kuna mitmehäälset proovi ei saa teha, harjutada saab vaid ükshaaval. Kuid need proovid on Uusbergi sõnul siiski vajalikud, et inimeste motivatsioon säiliks ja oleks mingigi võimalus üksteisega suhelda. Eriti oluline on see laste ja noorte jaoks. „Virtuaalne kohtumine on ka väärtus olukorras, kus üldse ei kohtu,“ sõnas Uusberg.

Häid lahendusi ei paista

Urve Uusbergi koori August07 laulja Tõnis Blank arvab, et ega häid lahendusi praeguses olukorras ilmselt olegi. Mitmed suurüritused mujal maakondades ja riigis on juba edasi lükatud. Kuid murekohti tekitab ka see, kui meie maakondlik laulu- ja tantsupidu järgmisesse aastasse lükata, kuna järgmisel suvel on vabariiklik koolinoorte laulu- ja tantsupidu (mille peadirigent on Pärt Uusberg). „Kas siis samal suvel jõuab pidada ka meie maakondlikku pidu, kaks suurüritust ühel suvel? Repertuaarid on ju erinevad. Meie maakondliku laulu- ja tantsupeo edasilükkamine sellesse sügisesse võib olla üks lahendus,“ pakkus Blank.

Kuid siingi on küsimus, kas tantsijad on valmis suvel proove tegema ja kas lauljad (ka koolikoorid) on valmis suvel harjutama?

Lauljate üldjuht Thea Paluoja tõdes, et seda, kas ja millal pidu toimub, ei oska tema ega keegi teine praegu öelda. Kogu maailm on ootuses, et millal olukord leebub. Peo ettevalmistused on kestnud rohkem kui poolteist aastat, kuna maakondlik laulu- ja tantsupidu on kujunenud mitte pelgalt kontserdiks, vaid läbiva süžeega kontsertetenduseks. Palju tööd on nüüdseks juba tehtud ja lastekollektiivid on saanud ka proove teha. Paluoja sõnul oleks kurb, kui pidu ei tulekski.

„Kui vähegi võimalik, oleks hea see pidu ära teha – paljudel kollektiividel on see ilmselt selle hooaja ainus esinemine. Mõni päev tagasi kirjutas üks meie koorijuht, et jah, loodame, et see pidu ükskord ikka tuleb. Kui siis veel koore ja koorijuhte on… Lähemalt saab sel teemal rääkida ikka siis, kui üldse mingi võimalus avaneb ja selgus käes ja piirangute kestus ja määr teada,“ leidis Paluoja.

Tantsutrupi Talutütred juhendaja Tiiu Laurimaa arvas samuti, et esialgu on raske midagi peo kohta otsustada, kuid kui juhtub ime ja koroona taganeb, siis tuleks pidu siiski ära pidada, näiteks augustis. Laurimaa arvates ei oleks midagi katki ka siis, kui pidu järgmisesse aastasse lükkuks. Liiga ennatlikult ei tasuks aga otsust pidu sel suvel pidada tema arvates teha. Ta loodab, et otsuste tegemisel arvestatakse teadlaste ja viroloogide arvamusega.

Enda tantsijatega on Laurimaa saanud repertuaari läbi harjutada ja selles mõttes oleks tema valmis peol osalema. „Seda meelt ma pole, et kõik maailma asjad ära jätta, kuid kuhu sa neid lükkad ja millal inimesed harjutavad, et peokava selgeks saada? Maailm on nii segane, me oleme juba inimkartlikuks läinud,“ tõi Laurimaa välja asjaolu, et tegelikult me varsti ei oskagi suuremas seltskonnas enam käituda.

Tantsude õppimine on koroonatingimustes ebaefektiivne

Ulvi Mägi juhendab Kohilas seitset tantsurühma ja tema arvates võiks peo pigem edasi lükata järgmisesse aastasse. „Hetkel ei tea me, millal piirangud huviringidele lõpevad ja kui kiiresti lasterühmade lapsed kooligi saavad. Antud olukorda hinnates olen veendumusel, et peo repertuaari õppimiseks jääb meil ikka suhteliselt väga vähe aega.

Suvel peetava peo poolt ei ole ma sellepärast, et paljud pered on suvepuhkusel ning reisimas. Isegi kui täna teavitada lapsevanemaid suvel toimuvast peost ja neil paluda, et tantsulapsed vajalikul kuupäeval tantsuplatsil olemas oleks, siis on ikka neid lapsi, kes tulla ei saaks. Ja kui juhtub olema peo päeval nii, et ühest lasterühmast on kohal 5 tüdrukut ja 3 poissi, siis olgem ausad, neil oleks ikka väga-väga raske tühjade kohtadega tantsida. Hullem variant on see, et need, kes tulla saavad, peavad samal päeval tantsu ümber hakkama õppima, aga see ei ole tulijate suhtes õiglane. Pigem nad tunnetaksid seda võib-olla isegi karistusena. Lapsed on suvevaheaega väga oodanud ning see peab neile puhkuseks jääma,“ selgitas Mägi oma seisukohta.

Täiskasvanute tantsurühmadega oleks tema arvates lihtsam, kuid repertuaari õppimisega ollakse siiski väga kehvas seisus, viimased trennid olid detsembris-jaanuaris. Tantsijad saavad küll distantsilt õppida põhisammude õppimise ja õppevideo vaatamise teel. „Selleks on muidugi väga hea, kui ta eelnevalt oma kohta tantsujoonises teab, sest siis on hea jälgida, kuhu ta liikuma peaks ning missugust tantsukombinatsiooni on antud liikumisel vaja teha. Praeguses olukorras olen mina pigem seda meelt, et arendada individuaalselt kehalisi võimeid, mis aitavad tantsijatel vormis püsida. Tähelepanu tuleks pöörata nii jõu- kui ka painduvusharjutustele. Väga oluline oleks tantsijatel arendada ka vastupidavust ja koordinatsiooni.“

Kahte naisrühma ja ühte lasterühma juhendav Age Tekku eelistaks samuti kõige enam peo järgmisesse aastasse lükkamist. Tema teine eelistus on pidu juuli keskel, mitte augustis. Selle kohta arvas ta, et siis poleks võimalik end heitlikust hooajast välja puhata. „Samas, vaadates praegust pingelist koroonaseisu, arvan ma, et juuli keskel oleks sadade ja tuhandete inimeste (maakonnapeol on meil ikkagi osalejaid olnud üle 2000) kogunemine võimatu ja vastutustundetu. Kõige üldisemalt võttes tuleb inimestel ikkagi enne ellu jääda ja alles siis saab laulda ja tantsida,“ arvas Tekku.
Enda naisrühmadega pole Tekku täisrühmaga proove saanud teha detsembri keskpaigast. Ta on küll proovinud leida uusi lahendusi individuaal-, väiksema grupi ja õuetrennide näol. Neist viimased on olnud (kui pole just libe) kõige produktiivsemad.

Naisrühmad on nüüd märtsist aga pausil ja lasterühmaga proovib Tekku sellest nädalast alates videotrenne teha. „Igas rühmas on aeg-ajalt olnud haigeid, lähikontaktseid ja vaatamata kõigile ponnistustele on tantsude õppimine olnud väga ebaefektiivne. Seepärast hingasime kergendunult, kui tuli teade naiste tantsupeo ärajäämisest. Kaks rasket hooaega on väga laastavalt mõjunud tantsijate ja kindlasti ka tantsuõpetajate motivatsioonile. Loodame siiski, et uus hooaeg lubab oma huvialaga segamatult tegeleda.“

Edasilükkamisel kaoks värskus

Rahvatantsijana soovib Triinu Ülemaante, et saaks loomulikult peo juulis peetud. „Pole saanud ju esineda ja proove teha ja see oleks väga mõnus, kui kevade lõpuks meil olukord paraneb nii palju, et saaksime taas koos käima hakata.“ Kuid kõik oleneb siiski piirangute pikkusest ja proovide tegemise võimalikkusest. Ülemaante arvas, et kui tõesti on nakatumine kevade lõpus veel kõrge, tuleb üksteise tervisega arvestada ja pidu lükata aega, kui kõigil on turvaline proove teha ja koos esineda.

Laulu- ja tantsupeo stsenarist Mari Tammar eelistaks, et pidu saaks suve hakul peetud, kuna ta on materjali kallal peaaegu kaks aastat tööd teinud ja kui pidu järgmisesse aastasse lükata, läheks see tema arvates nii-öelda hapuks ja kaotaks oma värskuse. „Arvan, et kui ühiskonnas toimuv pidu võimaldaks, oleks inimestele emotsionaalses plaanis taaskohtumine, kokkusaamine ja ühtsustunde tundmine väga vajalikud. Minu arvates võiks pidu toimuda vajadusel ka vähendatud repertuaari ja lihtsustatud stsenaariumiga.

Oleme küll Rapla maakonna laulu- ja tantsupidude tegemise juures liikunud üha kõrgema kunstilise taseme ja terviku suunas, aga selleaastane pidu võiks tulla minu arvates ka teistsugune. Kui pole võimekust teha kogu rehkendust, võib ju teha ka pool – aga hästi, kui parafraseerida klassikat. Miks mitte teha lihtsam ja rahvalikum pidu? Samas ma muidugi mõistan praegust keerulist olukorda ja teadmatust, mis eesootava kevad-suve suhtes valitseb,“ arvas Tammar.