Koroonaviiruse levikust tuleneva uue reaalsusega on nüüd olnud aega kohaneda terve aasta. Selles olukorras on võimalusi oma tegevuse jätkamiseks otsinud ka Raplamaa suured ettevõtted. Raplamaa Sõnumid võttis ühendust kolme meie maakonna mõistes suure ettevõttega, kelle juures töötab kokku rohkem kui 550 inimest. Uurisime, kuidas nemad on toime tulnud ning kuidas on koroona levik mõjutanud tootmist.
Järvakandi klaasitehas ehk O-I Estonia AS, Saarioinen Eesti OÜ ja Kohila Vineer OÜ on kõik Rapla maakonna mõistes suured ettevõtted. Igaühes neist töötab julgelt üle saja inimese ning nende töökohtade säilimine on maakonnale tervikuna olulise tähtsusega. Ettevõtete juhid kinnitavad, et õnneks ei ole olukord kordagi läinud nii tõsiseks, et oleks tulnud kaaluda tootmise katkestamist. Küll on kasutusele võetud täiendavad meetmed viiruseohu vähendamiseks, näiteks maskide kandmine. See on kõigi kõnealuste ettevõtete töötajatele kohapeal kohustuslik.
Siiski kõnnime praegu veel õhukesel jääl, sest olukorra halvenedes võib see otseselt mõjutada ka tööstust. Kõigi ettevõtete esindajad, kellega me suhtlesime, julgustavad inimesi kandma maski, pidama piirangutest kinni ning andma seeläbi oma panust viiruse leviku pidurdamisse.
Kiirtestimine vahetuse alguses
Mamma kaubamärgi all toidukaupu valmistav Saarioinen Eesti OÜ alustas eelmisel nädalal oma töötajate kiirtestimist. Idee seisneb selles, et iga vahetuse alguses annab töötaja Covid-19 kiirtesti, mis näitab veerand tundi hiljem, kas inimene kannab viirust või mitte. Ettevõtte tegevjuht Aivo Varem ütles, et see annab kindlustunde nii töötajale endale kui ka kõigile kolleegidele, et nende töökeskkond on ohutu ja viirus seal ei levi. Eelmise nädala praktika näitas, et ühtegi Covid-positiivset testi antud ei ole. Varem sõnas, et esimeseks positiivseks vastuseks ollakse valmis. Kui peaks tekkima olukord, et kiirtest näitab tõesti positiivset tulemust, saadetakse töötaja esimesel võimalusel koju ning sellele järgneb kohustus võtta ühendust perearstiga.
Töötajate pidev kiirtestimine ei ole muidugi odav lõbu. Varem ütles, et praegusel hetkel ei ole prioriteet number üks käibe hoidmine, vaid töötajate turvalisus. Toiduainetööstuses on kaugtöö võimalik vaid kontoritöötajatel ning seda Saarioinen Eesti OÜ ka võimaldab. Kontoripoole töötajad on omavahel kokku leppinud, et tööd tehakse kodus, kuid üksteisele ollakse tööajal kättesaadavad.
11. märtsil langetatud valitsuse otsus täiendavate piirangute osas mõjutab kindlasti ka Saarioinen OÜ müügikäivet. “Loomulikult mõjutab see meie müügikäivet, aga praegusel hetkel on see sekundaarne. Põhiline on see, et meie töötajad püsivad terved ning seeläbi tagame töökohtade olemasolu. Meil ettevõttena on kohustus vaadata pikka perspektiivi,” sõnas Varem. Juba enne viiruse levikut kehtisid toiduainetööstuses kõrgendatud hügieeninõuded – pidev kätepesemine, vastava riietuse, sobilike peakatete kandmine ja pindade pesemine. Nüüd on sellele lisandunud kohustus kanda ettevõtte territooriumil maski või visiiri. See kehtib nii töötajatele kui ka koostööpartneritele, kes abiks käivad.
Aivo Varem tõi näite, et kui tehnikapark vajab hooldamist, on hädavajalik, et seda viiks läbi spetsialist, kes tuleb väljastpoolt maja. Lisaks maski või visiiri kandmisele peab ta oma allkirjaga kinnitama, et ei ole viimase 72 tunni jooksul andnud Covid-19 positiivset proovi. Alates 2020. aasta kevadest ei ole Saarioinen Eesti OÜ oma territooriumile külalisi lubanud.
Kui 2020. aasta märtsis kehtestas vabariigi valitsus esmased piirangud seoses viiruse levikuga, märgiti ära 25 strateegilist toiduainetööstuse ettevõtet, kelle tegevust seisma panna ei saa. Üks neist oli Saarioinen Eesti OÜ. Seetõttu ütles Varem, et kordagi pole tulnud kaalumisele, kas nad peaksid viiruseohu tõttu tootmise katkestama. See ei tuleks kõne allagi.
“Kui meid juba kinnitati strateegiliseks toiduainetööstuse ettevõtteks, pole meil võimalik tootmist katki jätta. See oleks valitsuse altvedamine,” rääkis Varem. Õnneks pole ettevõte sulgemist pidanud kaaluma. Aivo Varem ütles, et ettevõttel on aidanud edukalt toime tulla töötajate hooliv ja hoolitsev suhtumine reeglitest kinnipidamisse. Töövälist tegevust ettevõte muidugi kontrollida ei saa, aga töö juures on inimesed hügieenireeglitest kinni pidanud. Saarioinen Eesti OÜ-s töötab 180 inimest, kellest korraga on tööl ligikaudu 80.
Palavikuga tööle ei tule
Kohila Vineer OÜ on töötajate arvu poolest Rapla maakonna suurim ettevõte ning seal töötab ligikaudu 230 inimest. Alates koroonaviiruse leviku algusest 2020. aasta kevadel on hakatud rohkem tähelepanu pöörama töötajate tervise hoidmisele, et säiliksid nende töökohad. Igal hommikul tööle tulles toimub väravas temperatuuri mõõtmine, et palavikuga inimesed tööle ei tuleks.
Kohila Vineer OÜ juht Andres Laht rääkis, et õnneks on ettevõtte töötajad käitunud vastutustundlikult. Senise aja jooksul on olnud neli-viis juhtumit, kus mõni töötaja on andnud positiivse koroonaproovi. Kõik need olukorrad on leidnud lahenduse.
“Me julgustame oma töötajaid jääma kas või väikese palavikuga koju. Kui tunned end haigena, jää koju ja ravi ennast,” sõnas Laht. Kurikuulsa viirusega on tal ka endal kokkupuude olemas. “Võin öelda, et põdesin selle haiguse läbi keskpärasel kujul. Üksteist päeva oli mul väga raske. Olen põdenud ka grippi ning võin omast kogemusest öelda, et Covid-19 puhul ei ole tegemist lihtsa külmetushaigusega,” rääkis Laht.
Ettevõtte territooriumil on alates eelmise aasta novembrist kehtestatud kohustus kanda maski avalikes kohtades. See kehtib nii töötajatele kui ka kõigile teistele, kes seal käivad. Need kohad on näiteks söökla, koridorid ja muud kohad, kus inimesed kokku puutuvad. Kui töötaja on eraldatud ning täidab oma ülesandeid üksinda, ei pea ta muidugi maski ees hoidma.
Juba eelmisest kevadest kehtib kohustus hoida distantsi ning liikuda hajutatult. Juhuks kui olukord peaks tõesti käest ära minema ja töötajad nakatuvad massiliselt, on ettevõttel olemas kriisiplaan. Seda pole siiski tulnud rakendada ning Laht tõi põhjusena välja töötajate mõistliku suhtumise. Seetõttu ei ole alates kriisi algusest vähenenud ka tootmismahud. Sügise hakul käis Laht Küprosel reisil ning rääkis, et seal kandsid inimesed maski ka tänaval liikudes ning keegi ei vaadanud viltu. Isegi sörkjooksu käidi tegemas nii, et mask oli ees.
“Viie rikkama riigi hulka me ei küündinud, aga nüüd liigume Euroopa tippu koroonanakatumise osas. Tšehhiga veel võistleme. Kui käia Tallinnas mõnes suures toidukaupluses, siis kümme protsenti kuni üks kolmandik inimesi maski ei kanna. Me peaksime lähtuma teaduspõhisest meditsiinist, mitte uskuma vandenõuteooriaid, ja üks osa sellest on avalikus ruumis maski kandmine,” sõnas Laht.
Klaaspakend on tarbekaup
Ka Järvakandis tegutsev O-I Estonia AS-i klaasitehas on reguleerinud tegevust oma territooriumil seoses Covid-19 levikuga. Ettevõttes on tööl 160 inimest ning kõigil on kohustuslik kasutada territooriumil maske, väljaarvatud juhul, kui ta on oma tööpostil üksinda. Lisaks on paigaldatud puutevabad käte desinfitseerimisjaamad ning samuti puutevabad kraanid käte pesemiseks. Pikemat aega kehtib ka 2+2 reegel.
O-I Estonia AS-i personalijuht Ethel Moora ütles, et kõige selle tulemusena on jäänud vähemaks kõiksuguste haiguste levik ning töötajad püsivad tervemad.
Tarvitusele on võetud täiendavad tööohutusmeetmed ning territooriumile on üles seatud meeldetuletused maski kandmiseks ning regulaarseks kätepesemiseks. Viiruse levik ei ole tänaseks päevaks ettevõtte tegevust suures osas mõjutanud. Moora selgitas, et kuigi inimesed oma tarbimist praegusel ajal piiravad, söövad ning joovad nad ikkagi ja klaaspakend ei ole luksustoode, vaid tarbekaup. Kordagi ei ole tulnud kaalumisele variant, et viiruse leviku tõttu tuleks tootmine katkestada.
Moora ütles, et kuigi ta on ise selle haiguse läbi põdenud, siis teisi O-I Estonia AS-i töötajaid see kimbutamas käinud ei ole. Seega on saadud oma tootmist vabalt jätkata. “Meie inimesed kannavad töö juures maski ning me teeme seda teiste töötajate heaks, aga vaktsineerimist me kellelegi kohustuslikuks teha ei saa, see jääb iga töötaja enda otsustada,” rääkis Moora.
