Tänu võimalustele ja juhustele, nagu ta ise ütleb, arendab Kaerepere noormees Hindrek Teder bioinformaatika teadurina viise, kuidas senisest edukamalt tuvastada lootel kromosoomhaigusi.
Paarkümmend aastat tagasi võis Kaerepere tänavatel mängimas näha kaht poissi, kes olid äravahetamiseni sarnased. Identsed kaksikud Hindrek ja Vidrik Teder ei jäänud märkamatuks siis ning isegi nüüd, kui neid eriti enam kõrvuti ringi liikumas ei näe, on nad jäänud silmapaistvateks. Hindrek sedapuhku viimasel ajal nii palju, et ta on nomineeritud tiitlile silmapaistev noor eestlane.
„Pean ennast läbi ja lõhki Kaerepere inimeseks,“ ütleb Hindrek kindlameelselt. Esimesest klassist kuni põhikooli lõpuni õppis ta Valtu põhikoolis, kuigi elas Rapla külje all Väljataguse külas.
Väljatagusel elasid algul Hindreku vanavanemad. „Umbes siis, kui kooli läksin, kolis vanaema Kaereperre meie korterisse ja meie läksime Väljataguse majja. Argipäeviti sõidutas isa meid Kaereperre kooli, ise läks Valtu veinitehasesse tööle. Pärast kooli olime vanaema juures ja kui isal tööpäev läbi sai, sõitsime koos koju,“ meenutab Hindrek. Kuna pikki päevi veetis ta pigem Kaereperes, kujunes nii, et Rapla elust ei teadnud ta enne gümnaasiumisse minemist suurt midagi. Pärast põhikooli asus ta koos oma kaksikvenna Vidrikuga edasi õppima Rapla ühisgümnaasiumisse (praegu Rapla Kesklinna kool).
Põhikoolist gümnaasiumisse edasi õppima minna tundus Hindrekule väga loomulik. Ka ülikooli suundumine oli tema jaoks kindel. „Minu isapoolsed vanavanemad Hilja ja Harri Teder olid reaalainete õpetajad Palupera põhikoolis, haridust hinnati kõrgelt, kuigi survet ei olnud,“ räägib Hindrek.
„Kindlat veendumust mul eriala osas aga kujunenud ei olnud ning lõpliku otsuse langetamisel lähtusin oma tugevustest. Olen alati loodusteadusi enda tugevamaks küljeks pidanud,“ selgitab ta. Oma osa selle valdkonna suhtes huvi ja teadmiste kinnistamisel oli Hindreku sõnul ühel õpetajal: „Luule Linamäe oli minu loodusteaduste õpetaja põhikoolis ja osati ka gümnaasiumis. Ta on väga tugev õpetaja, kes on nõudlik ja tulemustele orienteeritud. Ütleme nii, et minu puhul kandis see vilja.“
Juhtus nii, et nii Hindrek kui ka tema kaksikvend Vidrik asusid õppima Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat. Hindrek toob välja, et algul mõtles ta ka arstiteaduse peale, kuid minimaalselt kuus aastat põhiõpet ja tavapärasest sagedasem kokkupuude verega tundus esialgu hirmsana. Enda ja venna ühesuguse erialavaliku kohta kinnitab Hindrek, et sama genotüüp sarnases keskkonnas annab ka sarnase tulemuse.
„Geenitehnoloogiat õppides nägin kursusekaaslaste pealt, et mõnel oli kindel motivatsioon, miks nad seda õppisid. Näiteks huvi uurida mingit kindlat pärilikku haigust,“ meenutab Hindrek. Tema huvi oli aga pigem antropoloogiline. „Kui oli vaja valida õppetool, kus lõputöö teen, oli esimene mõte, et lähen Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi kolmandale korrusele, kus oli evolutsioonilise bioloogia õppetool, aga enne põikasime kursakaaslasega teiselt korruselt biotehnoloogia õppetooli juurest läbi ja lõpuks me ei jõudnudki kolmandale korrusele,“ ütleb ta naerdes ning lisab: „Tagantjärele vaadates tundub valik õige, kuna uued tehnoloogiad tõmbavad mind siiani.“
Inimese genoom kui pusle
„Kui ma oma praegust teadustööd vaatan, siis see keskendub peamiselt biotehnoloogia rakendustele,“ tõdeb Hindrek. Parasjagu kirjutab ta oma doktoritööd bioinformaatikast. Ta alustas ülikooliõpinguid geenitehnoloogia erialal ja jätkas samal erialal ka magistris, kuid muutis õpingute keskel suunda, liikudes edasi bioinformaatika erialal.
„Bioinformaatika tegeleb bioloogiliste andmete analüüsi ja haldamisega. Kujutage ette näiteks geenivaramut, kus on tuhandete geenidoonorite andmed. Tegemist on suuremahuliste ja keerukate andmetega. Bioinformaatikud tõlgendavad neid andmeid,“ kirjeldab Hindrek valitud eriala.
Hindrek alustas ettevõttes Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS praktikandina 2012. aastal, kui oli bakalaureuseastme tudeng. Täna on ta samas ettevõttes teadur. Juba magistriõppe ajal sattus tema lauale uudne sünnieelne kromosoomhaiguste sõeluuringu meetod – NIPT (NIPT – non-invasive prenatal testing), kui eesti teadlased koostöös belglastega asusid uudset metoodikat Eestis juurutama NIPTIFY nime all. Belgias on NIPT-test riiklikult rahastatud ja tasuta kättesaadav kõikidele rasedatele.
Hetkel on Eestis nii, et kõik rasedad, kes lähevad sünnieelsesse kontrolli, saavad haigekassa rahastatult vereseerumi ja ultraheliuuringuid. NIPT on sõeluuring, mille puhul võetakse samuti verd, kuid võrreldes vereseerumi uuringuga on see oluliselt täpsem, selgitab Hindrek.
„Igal rakul meie kehas on elutsükkel ja kui see lõppeb, siis rakk lagundatakse ja jääkproduktid viiakse vereringe kaudu neerudesse ja maksa utiliseerimisse. Jääkproduktide hulgas on ka surnud rakkude tuumast vabanenud DNA. On leitud, et raseda veres leidub ka väikeses koguses loote päritolu DNA-d. Analüüsides raseda verest eraldatud rakuvaba DNA-d, on võimalik hinnata loote kromosoomhaiguste riski.
Kui me eeldame, et kõiki kromosoome on enam-vähem ühes proportsioonis, aga näeme ema veres, et näiteks 21. kromosoomi esineb oodatust rohkem, siis on suur risk, et see signaal tuleb lootelt, kellel on üleliigne 21. kromosoom, mis põhjustab Downi sündroomi,“ selgitab Hindrek. NIPT-testi abil on võimalik muidugi tuvastada teisigi kromosoomianomaaliaid.
Eestis rahastab haigekassa NIPT-testi vaid riskirasedatele. „NIPT on piisavalt täpne, ohutu ja kergesti teostatav, et saaksime seda pakkuda kõigile Eesti rasedatele,“ toob Hindrek välja. Ta usub, et NIPT saab tulevikus haigekassa poolt pakutava rutiinse sõeluuringu osaks ning see muutub kättesaadavaks kõigile rasedatele.
Mõned aastad tagasi õnnestus Hindrekul olla osa meeskonnast, kes Eestis hakkas NIPT-testi jaoks teenuslaborit püsti panema ja kohalikule meditsiinile tutvustama.
„Minu peamine ülesanne oli andmeanalüüsi töövoo arendus,“ ütleb ta. Mida see töövoog täpsemalt endast kujutab, seda kirjeldab Hindrek nii: „Kujuta ette, et sul on kolmest miljardist tükist koosnev pusle (just nii mitmest nukleotiidist koosneb inimese genoom), kus tuleb kõikidele tükkidele sobiv koht leida. Lisaks on mõned tükid puudu ja mõned tükid sobivad mitmesse kohta. Selliste probleemide lahendamine mõistliku aja jooksul nõuab kavalaid algoritme ja tohutut arvutusvõimsust. Alles siis, kui tükid on paigas, saame hinnata, millistes genoomi piirkondades on tükke üle või puudu ja kas see piirkond on kliiniliselt oluline.“
Eelmise aasta kevadel tabas kogu maailma ootamatult koroonapandeemia, mis tekitas palju teadmatust ja koormas üle haiglad. „Olime just kolinud suuremasse laborisse, kui saime haigekassalt pakkumise, millest oli raske keelduda – teostada sõeluuringuid kõigile rasedatele, et vähendada haiglate ülekoormust,“ ütleb Hindrek. Seega võib öelda, et Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse pakutava NIPTIFY testi kaudu on võitnud nii lapseootel naised kui ka kogu meditsiinisüsteem.
Teadus ja jalgpall
NIPT-testi tehnilise poole metoodika arendamine moodustas osa Hindreku magistritööst. „Teoreetiline töö on tehtud, lähme teeme praktiliselt ära,“ meenutab Hindrek juhendaja sõnu. Teda kutsuti doktorantuuri, et ta saaks NIPT-testiga edasi töötada. „Tekkis võimalus,“ ütleb ta. Hindreku eesmärk ei olnud minna doktorantuuri ja hakata teadust tegema ning ta tunnistab, et see otsus oli pigem spontaanne. Doktorantuuri oli eeskujuna astunud juba elukaaslane Epp, kes on muide samamoodi identne kaksik.
„Õnneks ei läinud väga palju aega, mil tulid esimesed tulemused,“ on Hindrek rahul. Praegu tegelebki Hindrek just doktoritöö kirjutamisega ning plaanib esimesel võimalusel töö ära kaitsta. Tema doktoritöö üks osa oli uue NIPT analüüsimetoodika väljatöötamine, teine osa puudutab selle rakendamist. „Trend liigub aina väiksemate subkromosomaalsete kõrvalekallete määramise suunas, mis teinekord võivad olla kliiniliselt olulised,“ ütleb ta.
Hindrekul on hea meel, et tal on õnnestunud doktorantuuris arendada just bioinformaatika külge oma teadmistes. „Pidev progress on selline asi, mis mind isiklikult paelub. Oleks keeruline töötada pikalt sellistes positsioonides, kus eneseareng oleks piiratud,“ tõdeb ta. Samal ajal väärtustab ta oma töö tulemuslikkust. „Teaduse eesmärk on tuua kasu,“ ütleb Hindrek.
„Elu on võimalusi ja juhuseid täis,“ kirjeldab Hindrek oma teekonda tänase eduni. Ta soovitab eelkõige anda endast sel momendil parim. „Keeruline on väga pikalt asju planeerida, nii palju muutujaid on vahel,“ tõdeb ta. Ta hindab enesearengut ning ütleb, et mugavustsoonist välja astumine sunnib seda takka, kuid nendib samas, et ta ise enda mugavustsoonist kuigi altilt ei välju. „Kaalusin ka näiteks Tallinna Tehnikaülikooli magistrisse õppima minemist, aga lõin araks, kui olin õppekava vaadanud. Seal oli nii palju füüsikat. See oli koht küll, kus tagantjärele mõtlen, et ei tea, miks kartsin,“ räägib ta.
See on aga kindel, et mida on juba kord alustatud, see tuleb ka lõpule viia. „Poolikud asjad jäävad kripeldama. Asjaga alustada on muidugi alati kõige mõnusam,“ räägib Hindrek. Täna ta veel ei tea, mis valiku ta teeb, kui doktorikraad on kaitstud. Valikuvõimalusi on, mida kaaluda. Hindrek võtab endale selleks veel aega. „Päris suur peatükk minu elust saab kaante vahele,“ tõdeb ta.
Sama kaua, kui Hindrek on teadusega tegelenud, on ta olnud ka jalgpallitreener. Hindrek oli esimeses klassis, kui isa tema ja venna esimest korda jalgpallitrenni viis. Siiani ei ole mäng katkenud. Tartus mängis Hindrek alguses Tartu Ülikool Faunas, kus oli hiljem ka naiskonna treener. Vahepeal käis Hindrek kaitseväes ning pärast seda jätkas treeneritööd jalgpalliklubis FC Helios. Praegu on Hindreku treenida U-17 vanusegrupp.
„Jalgpall on väga hea vaheldus. Teadus ei ole töö, mida teed kaheksast viieni. Vahel viskad õhtul pikali ja ei tule und, mõtted peas keerlemas. Jalgpalli mängides või treenides saan end täielikult välja lülitada. See ilmselt tuleb kasuks ja hoiab läbipõlemise eest,“ on Hindrek kindel. Hindrek mängib ise FC Otepää ridades III liigat ning on vaimustuses sealse klubi sporditaristust. „Olen terve nooruse mänginud Kehtna murustaadionil ja selle kvaliteediga ära hellitatud. Tartu kolides sellist luksust kahjuks polnud. Nüüd Tehvandi staadionil mängides tunnen, et olen natuke nagu Kehtnas tagasi,“ ütleb ta.
Kas Hindrek valitakse silmapaistvaks nooreks eestlaseks, selgub peagi
Hindrek Teder on nomineeritud tiitlile silmapaistev noor eestlane. Tiitliga tunnustatakse noori inimesi vanuses 18-40 eluaastat, kes on paistnud silma märkimisväärsete tulemustega oma tegevusvaldkonnas. Hindrek on silma paistnud oma teadusliku tööga. Selle aasta laureaate tunnustatakse 10. aprillil.
“Programmi „Silmapaistev noor eestlane” kaudu noori tunnustades tõstab programmi korraldaja, Eesti Ettevõtlike Noorte Koda au sisse sotsiaalselt vastutustundlikud liidrid, kes motiveerivad oma tegevusega ka teisi noori püüdlema eeskujulikkuse ja ühiskondliku vastutustundlikkuse poole. Programmi laureaatide lood, mis on tulvil avastamisrõõmu, otsustavust ja leidlikkust, inspireerivad teisi noori saama tugevateks liidriteks ja looma paremat ühiskonda,” on kirjeldatud ettevõtlike noorte koja kodulehel.
