MTÜ Metamorfoos pakub koolidele koostööõppe ainekursust, mis õpetab noori nii iseenda kui ka teistega paremini koostööd tegema.
„MTÜ Metamorfoos sündis inspiratsioonist luua toetavad ja tervislikud kogukonnad, et inimesed õpiksid iseenda ja teistega rohkem koostööd tegema,” selgitas MTÜ üks kolmest asutajast Anni Sahkur. Mõte pälvis ka äriideede konkursi Ajujaht tähelepanu ja jõudis möödunud aasta lõpus 30 parema idee hulka.
MTÜ juhatusse kuuluvad lisaks Anni Sahkurile Maria Kasepalu ja Maret Kasepalu. Maria Kasepaluga tutvus Sahkur kuus aastat tagasi Erasmus+ enesearengu koolitusel Prantsusmaal. Kahe naise vahel tärganud sõprusest sündis MTÜ Metamorfoos. Peagi liitusid meeskonnaga ka Michal Grodza ja Maret Kasepalu. Viimasel neist on laialdane kogemus inimeste psühholoogilise nõustamise ja koolituse valdkonnas.
„Aastate jooksul olemegi suutnud tekitada enda ümber inimesed, kellega on meil mõtestatud, tervislikud, vaimset tervist toetavad, arendavad ja inspireerivad suhted. 2019. aastal viisime Metamorfoosiga ise läbi iseenda ja teistega koostööd arendava rahvusvahelise Erasmus+ koolituse,” rääkis Sahkur. Osalenute tagasiside oli väga positiivne ja sellest kasvas välja idee mõtteid laiemalt jagada.
Koostööõpe on suunatud noortele ja täiskasvanutele alates umbes 15. eluaastast ehk keskkooliastmes, kutseõppes ja ülikoolis õppijatele. Sahkur selgitas, et ainekursusel õpitakse näiteks tunnetest rääkimist (tunnetest rääkimine on igati normaalne nähtus, ometi on see liiga tihti keeruline), aktiivset kuulamist (õpitakse teiste mõtteid, tundeid ja arvamusi austavalt kuulama), analüüsimist (õpitakse analüüsima omaenda ja teiste tegevuste motiive), väljendamist (õpitakse oma tundeid, mõtteid ja arvamusi turvaliselt väljendama), suhtumist (kuidas suhtuda rahumeelselt sellesse, et inimestel on asjadest erinevad arusaamad, kuidas me kogeme maailma individuaalselt), konfliktide rahumeelset lahendamist, kuidas planeerida oma edasisi eluvalikuid tervislikult ning kuidas (alkoholivabalt) kvaliteetset ühist aega veeta.
Kõike seda omandatakse mitteformaalses õppes ehk simulatsioonide, mängude ja muude tegevustega, mis annavad noortele tunnis päriseluga võimalikult sarnase kogemuse. Koostööõppe simulatsioonitunnid on üles ehitatud vastavalt Kolb’i õppimistsüklile. See tähendab, et simulatsioonitunnid algavad tegevusega, mille pinnalt saadakse teatavad tulemused.
„Abstraktset juttu me ei räägi, selle asemel asuvad õpilased kaasahaaravasse tegevusse,” selgitas Sahkur. Pärast tegevust arutletakse grupis esmalt simulatsiooni üle: mis toimus, miks ja kuidas. Seejärel arutletakse, kuidas simulatsioonis esile tulnud olukorrad päriselus kajastuvad. „Õpilased õpivad läbi grupivestluses tekkinud “ahaa”-momentide, nii kinnistub õpitu kõige tugevamalt,” rääkis Sahkur.
Ta lisas, et mitteformaalne õppemeetod on Euroopa Liidu noorsootöös laialt tunnustatud meetod emotsionaalse intelligentsuse ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Neid oskusi on aga vaja arendada, sest tervislikud, head, usaldusväärsed ja tugevad suhted on üks hea vaimse tervise alustalasid.
„Koolisüsteemis ei ole hetkel programmi ega õppeainet, kuidas teha koostööd iseenda ja teistega, et suhted meie ümber tõstaksid elukvaliteeti. Meie, Metamorfoos oleme aga selleks loonud koostöös psühholoogidega koostööõppe aineprogrammi, mida saab hõlpsasti koolisüsteemi integreerida,” ütles Sahkur.
MTÜ viis pilootprojekti läbi möödunud sügisel Keila kooli õpilaste seas. Õpilaste sõnul aitasid tunnid neil omavahel paremaid suhteid luua ja end üksteise seltsis vabamalt tunda. Tunnid tõid arusaama, et kõigil ei pea igas küsimuses olema samasugune arvamus. Lisaks õppisid nad oma tunnete peegeldamisega ka iseennast paremini aktsepteerima. „Noorte tagasiside järgi on nad meie tundides õppinud väärtustama selliseid koosviibimisi, kus meelemürgivabalt koos lõbutsetakse ja sisukate teemade üle arutletakse,” rääkis Sahkur.
MTÜ on oma ideega alles teekonna alguses. Seega pole neil veel ka koostööpartnerit Raplamaa koolide seas. „Küll aga usun isiklikult, et ka Raplamaa koolide kasvandikud saavad koostööõppe osaks,” arvas Sahkur.
eraldi
Raplas kasvamine andis Anni Sahkurile väärtusliku panuse iseendaga koostöö arendamisse
MTÜ Metamorfoos üks asutajatest Anni Sahkur on Rapla juurtega. „Raplamaal elab täna kogu minu ülejäänud perekond – vanavanemad, vanemad, kaks venda ja õde. Suures peres kasvades on ehk juba varakult pandud proovile minu koostöö oskus: kuidas väljendada end selgelt ning kuidas koostööd teha iga pereliikmega nii, et meil oleks koos hea,” ütles ta. Ta usub, et Raplas kasvamine andis suure panuse iseendaga koostöö arendamisse.
„Tolleaegne Rapla ühisgümnaasium toetas igati seda, et lapsena saaksin teha seda, mis mind kõige enam kõnetab ja arendab – käia kooris ja isegi kooriga reisimas ka siis, kui olid koolitunnid, arendada ennast mitmekülgselt lisaks muusikale ka spordis, kunstis, käsitöös, tantsimises jpm.
See andis innukuse ja julguse minna rändama laia maailma. Töötasin aasta vabatahtlikuna Austrias noorsootöötajana ning seejärel elasin ja töötasin end üles mõned aastad Londonis, Prantsusmaal ja Austraalias. Viimases töötasin peamiselt loovjuhina. Täna töötan põhikohaga õpirände ja rahvusvahelise koostöö arendamise ja turundamise vallas Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuris.”
veel eraldi
5 nõuannet, kuidas empaatiliselt kuulata
Tänane koolisüsteem õpetab probleemidele lahendusi leidma. Iga jagatud mure ei vaja aga alati lahendust. Aktiivset empaatilist kuulamist peab ise õppima. Seda on vaja, et suhted meie ümber oleksid tugevad, tervislikud, usaldusväärsed ja toetaksid vaimset tervist. Kui su vestluspartneril on mure ja ta jagab seda sinuga:
* Vali rahulik aeg ja koht, mil te saate vestelda; hea on teha seda näiteks jalutuskäigul, mil ei pea pidevalt silmast silma vaatama.
* Püüa mitte kohe asuda nõu andma ja valmis lahendusi pakkuma.
* Püüa leida endas see koht või tunne, mis võiks mõista vestluspartneri muret.
* Katsu hoiduda lööklausetest: „vähemalt on sul …”, „teistel on veel hullem”, „mõtle positiivselt”, ära hakka enda muredega vestluspartneri omi pisendama.
* Küsimine ja tähelepanu pööramine on kõige olulisemad! Vahel aitab ka lihtsalt ütlemine: „Ma ei tea, mida öelda. Mul on lihtsalt väga hea meel, et sa seda jagasid minuga!”
