Märjamaa vallavalitsus on andnud välja ehitusloa Märjamaal peatänava ääres aadressil Pärnu maantee 70 asuva hoone osaliseks lammutamiseks. Tegemist on endise Pendi kõrtsihoonega, mille ajalugu viib 19. sajandisse. Raplamaa Sõnumitel õnnestus enne lammutamist majja sisse piiluda.
Praegu kahekorruseline maja oli algul ehitatud ühekorruselina. Teine korrus ehitati peale hiljem ning maja on mitmeid kordi ümber ehitatud. Viimati olid majas omaniku esindaja Erki Uustalu sõnul eluruumid, kuid pikki aastaid on hoone seisnud tühjana.
Lagunev vana maja ei kaunista Märjamaa alevi tänavapilti, kuid omanik ei kiirusta maja tervikuna kohe lammutama. Pikk ajalugu ja esialgsed müürid on innustanud Uustalu vähemalt proovima midagi esialgsest ehitisest alles hoida. Kuigi head visiooni või kindlat uut eesmärki Uustalul ei hoonele ega selle kõrval laiutavale suurele territooriumile hetkel ei ole, soovib ta tasapisi heakorrastamisega algust teha.
„Enne lammutamist on võimatu öelda, mis saab,” tõdeb Uustalu. Alles lammutamise käigus tehakse selgeks, millises seisukorras alumise korruse seinad täpselt on. Uustalu ei välista, et tuleb lammutada kogu hoone. Millal täpsemalt lammutama hakatakse, Uustalu öelda ei oska, kuid loodab, et lähiajal. Territooriumilt kaovad ka kõrvalhooned, vanad kuurid ja väike majake peatänava ääres.
Vaatame koos omaniku esindajaga endises kõrtsihoones ringi. Ruumid on igasugu mööbliesemeid, ehitusmaterjali ja tolmu täis. Näha on, et ka noored on hoone mingil ajahetkel avastanud, kuna muidu lagedaid seinu ilmestavad paaris kohas värvilised grafitid. Maja üht osa on hakatud paar aastakümmet tagasi ka renoveerima, osaliselt on värskema laudisega kaetud paari ruumi seinad ja põrand.
Suuremat osa majast tundub olevat eluruumidena kasutatud. Uustalu liigub ees ja juhatab meid endise jahimehe elamispaika, kuhu on temast maha jäänud hulganisti loomade ja lindude topiseid. Kunagi olid selles majas olnud korterid, teab Uustalu rääkida. Ühe teise korruse toa seinalt võime lugeda tapeedi alt välja piiluva ajalehe Ühistöö esiküljelt, et see ilmus 1971. aastal.
Ajalugu on majal kirju, kuid säilitada sellest õnnestub Uustalu hinnangul vähe. Maja on liiga pikalt seisnud tühjana ning eeskätt just peale ehitatud lisakorrus näib olevat liiga kehvas seisus. Taastada ei ole seda omaniku esindaja sõnul otstarbekas. Igal juhul on Uustalu sõnul odavam lammutada, kui hakata taastama. Esialgu siiski vaatab Uustalu esimese korruse müüre optimistlikult ning leiab, et neid tasuks võimalusel konserveerida, et säiliks vähemalt osake maja algsest vaimust.