Rapla koerad igatsevad oma parki

Koertepark on spetsiaalselt koertele mõeldud ja aiaga piiratud turvaline koht, kus oma lemmik rahuliku südamega rihma otsast lahti lasta. Rapla linna koeraomanikud igatsevad sellist kohta väga.

Idee on olnud mitu aastat Rapla valla kaasava eelarve nimekirjas. Ometi pole see siiani külaplatside ja laste mänguväljakutega võistelda suutnud. Ka tänavusel rahvahääletusel korjas koertepark 58 häält, kuid sellest ei piisanud rahastuse saamiseks. Uurisime, kus ja kuidas Rapla koeraomanikud oma lemmikutega liiguvad.

Liikumisvõimalused on minimaalsed

Tänavusse Rapla valla kaasavasse eelarvesse esitas koertepargi idee Getry Lokk. Tema sõnul on korteris elavate koerte liikumisvõimalused minimaalsed. Raplas lihtsalt ei ole kohta, kus koer vabalt mängima ja jooksma lasta.

Getryl endal on Ameerika staffordshire terjer, tuntud ka kui Amstaff. „Jordan on loomult aktiivne, sõbralik, maskuliinne ja seeläbi äärmiselt suure liikumisvajadusega. Olen andnud endast kõik oleneva, et tagada Jordanile võimalikult aktiivne elustiil. Siiski näen, et tema vajadused on kordades suuremad,” selgitas ta.

Peamised kohad, kus nii tema kui ka teised koeraomanikud oma lemmikutele liikumisvõimalust pakuvad, on Automi platsi lähedus ja lastepark. „Nimetatud aladel on siiski kõrgendatud risk kaotada valvsus, nii et koer oma meelisobjekti, kas last, autot, jalgratturit või teist looma nähes ootamatult söösta võib ja seega lahti pääseb. Vabamalt saab koeraomanik end tunda, kui ta viib oma lemmiku Rapla lähedal asuvatele põldudele või metsaaladele. Sellisel juhul on risk väiksem, kuid siiski konstantne,” ütles Getry.

Koertele sobivat ruumi on Raplas napilt ja seda enam oleks Getry sõnul Raplasse vaja koerteparki. „Koertepark lahendab nii minu kui ka teiste koeraomanike kõige olulisema murekoha – lemmikule vabalt liikumise ja sotsialiseerumise võimaluse tagamise,” rääkis Getry. Koertepargis saaks omanik koeral ka ilma rihmata liikuda lasta ja loomad saaksid end aedikus ühiselt väsitada.

Koeraga pole kuhugi minna

Jaanika Kuldmaa ja Varju Kuusemets veavad koos MTÜ-d Raplamaa Koerteklubi, pakkudes erinevaid koolitusi. „Ise Rapla linnas elades ütleksin, et ega mul koeraga kuhugi minna ole. Ja ega inimestele väga meeldi ka, kui sa nendega ühe tee peal jalutad,” ütles Varju. On juba kaugelt näha, kuidas teised jalakäijad ja ratturid kahtleva pilguga suurt koera piidlevad. Ja see on mure, mida ta tegelikult mõistab, sest on koeraomanikke, kes ei saa koera ohjamisega hakkama.

Varju lisas, et sisuliselt ainuke koht, kus Raplas koeraga käia saab, on Vesiroosi park. „Väga fantastiline, et see tehti. Aga nüüd me tahame kõik asjad siia panna,” tõdes ta. See tähendab, et väikesesse piirkonda koguneb suur hulk inimesi. „Eriti hull on talv,” jätkas ta. Siis liiguvad seal ka suusatajad, kelle radadel tallata ei tihka, ja koertega polegi justkui kuhugi minna.

Ka Varju näeb probleemi ühe lahendusena erinevate atraktsioonidega koerteparki. Selle rajamise mõtet on mõlgutatud pikka aega, kuid lahendust silmapiiril ei paista. Varju sõnul on kaalutud ka Hooandja platvormi kaasamist, kuid ta kahtleb selle tulemuslikkuses. Ta ei ole kuigi optimistlik, et lähimate aastate jooksul Raplasse koertepark rajatakse. Sellest on kahju, sest näiteks Kohilas on koertepark olemas. „Iseenesest väike alevik, aga suutsid endale selle teha,” rääkis ta.

Varem viis ka Raplamaa Koerteklubi oma treeninguid just Raplas läbi. Tänaseks on nad oma tegevusega kolinud Koikse külla. Varju lisas, et juhul, kui Raplas oleksid sobivad välitingimused, tuleksid nad ka oma koertekooliga tagasi.

Asukoha poolest võiks selleks just Vesiroosi park hästi sobida. Nimelt on nad oma treeninguid varem ka Automi platsi juures teinud, kuid seal oli murekohaks asjade lõhkumine. Varju arvas, et Vesiroosi juures oleks ala rohkemate inimeste vaateväljas ning ehk aitaks see seal rohkem korda hoida. Automi platsi läheduses eeldaks koertepark ilmselt ka valvekaamerate olemasolu.

„Meie huvi on see, et inimesed tuleksid ja koolitaksid oma koeri,” ütles Varju. See oleks teine ja kahtlemata oluline viis, kuidas olemasolevates nigelates tingimustes paremini ja julgemalt toime tulla. Varju tõi näiteks enda 9-aastase saksa lambakoera. Ta on hästi treenitud ja seetõttu on ka omanikul temaga julgem ringi liikuda. Ta ei pea muretsema, kuidas ta teistele liiklejatele reageerib, ja teab, et vajadusel koer kuulab teda.