Aespasse lasteaia ehitamise vajalikkusest on räägitud aastaid. Seitse aastat tagasi alustas kohalik kogukond väikeste sammude haaval oma unistuse poole liikumist, tehes võsast puhtaks Suvila tee äärse maa-ala, kuhu lasteaeda soovitakse. Nüüd saab öelda, et ehitusleping on sõlmitud.
Viimased kaks aastat on lasteaia saamise nimel tõsist tööd tehtud ja 28. aprillil sõlmiti ehitusleping ettevõttega Paide MEK AS. Veel enne maikuu lõppu lüüakse kopp maasse. Koos valla ehitusnõuniku Kalver Künnapuuga käisid ehitaja esindajad projektijuht Madis Pähk ja objektijuht Andrus Lehis platsi esimest korda üle vaatamas 6. mail. Näiteks oli vaja arutada, kuidas maakütte kontuur teha. Pärast paberimajanduse kordasaamist on esimeseks tööks aga pinnase koorimine, millele järgneb pinnase tõstmine, nii et tulevane lasteaia asupaik muutub mõneks ajaks veel suuremaks songermaaks, kui see praegu on.
Praegu seda platsi vaadates on raske ette kujutada, et järgmise aasta kevadel asub seal maakonna kõige uuem lasteaed. Maapind on porine, platsi tagaosa aga kõrgeid mullakuhilaid täis ning suured masinad vuravad pidevalt edasi-tagasi. Kohaliku kogukonna esindaja ja Kohila volikogu liige Aarne Suviste selgitas, et hetkel käib paralleeltegevusena Aespa aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamine. See on ka lasteaia tarbeks vajalik. Ilma selleta oleks pidanud lasteaiale rajama eraldi puurkaevud ja mahutid.
Kohila valla haridusnõunik Meeri Ehandi meenutas, kuidas lasteaia eelprojekt seisis pikalt riiulis. „Ma käisin, võtsin vahepeal selle välja, vaatasin ja panin tagasi. Kaks aastat tagasi võtsin selle välja, viisin koju, lugesin põhjalikult läbi, arutasime ja leidsime, et tõmbame nüüd asja käima,“ rääkis Ehandi. Arutati ka seda, kuidas ÜVK ja lasteaia ehitus omavahel klappima saada. Hetkel tundub, et kõik loksub paika nii, nagu peab.
Looduslähedane lasteaed
Tulevase lasteaia plats jääb metsa äärde ja metsaservalt võib leida kitsejälgi, kuulda linnulaulu ja hea õnne korral näha isegi luiki. Uue lasteaia seisukohast on see ainult positiivne. Ehandi rääkis, et Aespa ühendatakse Sutlema lasteaiaga ühise juhtimise alla. Sutlema Linnupesa lasteaed koos teiste Kohila valla lasteaedade ja gümnaasiumiga on liitunud Rohelise Kooli liikumisega ning Sutlema lasteaed on pälvinud tunnustuse Roheline Lipp. Sama keskkonna- ja loodushoiuga jätkatakse pärast lasteaedade ühendamist. „Kuna inimestele meeldib Sutlema lasteaed, on juba küsitud, kas samad põhimõtted tulevad siia ka. Keskkond on siin selleks suurepärane,“ lisas Ehandi.
Sutlema lasteaia juhid on olnud Aespa lasteaia planeerimisse kaasatud projekteerimisest peale ja saanud aktiivselt kaasa rääkida, mida ja kuidas nemad soovivad. Aarne Suviste rääkis, et Sutlemas on hoone lasteaiaks kohandatud, aga Aespas on võimalik teha algusest peale kõik nii, nagu peab. „See oli hea, et ei tehta lasteaed valmis ja ei panda töötajad sisse, vaid tulevane juhtkond toodi projekteerimise juurde ja nendelt küsiti, mida nad lahendustest arvavad,“ sõnas Suviste.
Kõik nüansid arutati detailselt läbi ja pandi paika, muu hulgas isegi peenarde asukohad ja WC-pottide suurused. Sisearhitektid Malle Jürgenson ning Marje Karu disainibüroost Laika Belka & Strelka OÜ on lasteaedade projekteerimisega varasemast tuttavad ning Meeri Ehandi sõnul hästi lapsesõbraliku mõttemaailmaga. Sisekujunduses on arvestatud ka looduslähedusega, kasutatakse palju puitu ja mahedaid toone.
Lasteaed ise on juba suur väärtus, kuid algusest peale on arvestatud, et hoonesse tulevad kindlasti ruumid kohaliku kogukonna tarbeks. Lisaks lasteaia juurde kuuluvatele mänguväljakutele on selle taha planeeritud veel puhke- ja sportimisala, kuhu on plaanis rajada külaplats, jalgpalliväljak, miniareen ja suusamägi. Parasjagu kuhjataksegi ÜVK töödest üle jääv pinnas kokku, et sellest lähitulevikus suusamägi teha.
Ehandi meenutas eelmist kevadet, kui käidi lasteaia ehituseks planeeritud platsi üle vaatamas. Teadaolevalt on lasteaia asukoht väga märg. Nüüd meenutab maastik pigem Lõuna-Eesti kupleid. Lasteaia ehituseks tuleb aga pinnast veel meetrijagu tõsta. Seda mitte ainult märja pinnase pärast, vaid ka seepärast, et Maanteeamet on sissesõidutee suhtes teinud ettekirjutuse, sest see on liiga järsk. Maapinna tõstmine teeb selle laugemaks.
Laste arv kasvab
Kuna protsess on olnud pikk, on ajaga mitmed asjad muutunud. Projekteerimise ajaks oli selge, et lasteaiakohtade ootel on väga palju lapsi ja nende arv kasvab ning ühe kaherühmalise tiivana kavandatud eelprojektist sai kahes etapis ehitamist võimaldav nelja rühmaga lasteaia põhiprojekt. Detsembris otsustas volikogu anda ressursid lasteaia valmis ehitamiseks kohe neljarühmalisena. Samuti rääkis Ehandi, et eelprojekti järgi pidi maja tulema puidust, kuid selles osas tekkisid kõhklused, sest puitmaja on ilmastiku suhtes tundlikum kui kivimaja. Kõhklusi aitas maha võtta Kuusiku moodullasteaia külastamine.
Ehandi sõnul on pidevalt tunda inimeste survet, kes aina helistavad ja küsivad, millal lasteaed valmib. Hetkel on Kohila vallas lasteaia järjekorras üle 200 lapse, kohti on aga napilt üle 90. Nii et Aespa lasteaia valmides läheks see kohe täis ning lapsi jääks ka päevahoidudesse. Kõige pisemad saavad oodata järgmise aastani ka päevahoiu kohta.
„Ideaalne oleks see, et kõigile lastele alates 1,5-aastaseks saamisest oleks olemas koht lasteaias või päevahoius. Emapuhkus lõpeb ju keset aastat ja siis on ideaalne, kui vanemad saavad rahulikult tööle minna ja lapsed oleks hoitud. Praegu oleme sellest veel kaugel, kuid ma loodan, et järgmine kevad, kui siin need neli rühma lastega täidame, on olukord natukene parem,“ rääkis Ehandi.
Laste arv Kohila vallas, eriti just Aespa piirkonnas, jätkab kasvamist. Tallinn on lähedal ja paljud noored pered soetavad endale kunagise suvila ja remondivad selle aastaringseks elamiseks. Ehandi on nördinud, et kõikjal räägitakse vaid sellest, kuidas tuleb kokku tõmmata, koondada, sest elanikkond väheneb, õpilaste arv väheneb, kuid tegelikult on ka piirkondi, mis kasvavad. Ja kasvavad seda kiiremini, kui taristu järele jõuab. Riigi abi ei ole sellises olukorras loota. Nii ehitatakse ka Aespa lasteaed valla oma rahaga ja selleks kulub umbes 2,5 miljonit.
„Selge on see, et iga aastaga läheb ehitamine veel kallimaks. Kui täna ei oleks lepingut sõlminud, oleks see kahe aasta pärast veel kallim. Laenuraha on samuti täna odavam,“ sõnas Aarne Suviste.
