Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) plaan vähendada 2022. aasta riigieelarves huviharidusele makstavat toetust on tekitanud omajagu ärevust ja pahameelt.
Riigieelarve strateegiasse kirja läinud HTM-i ettepanek näeb ette kohalikele omavalitsustele huvihariduse tarbeks makstava lisaraha vähendamist poole võrra. Eriti valusalt mõjub see ettepanek olukorras, kus koroonakriisi käigus on viimane aasta olnud sellele valdkonnale eriti raske.
Vähemalt esialgu on tegemist vaid ettepanekuga, kuid ohtralt kriitikat on see saanud ikkagi. Ja mitte ainult kriitikat. Kohalikke omavalitsusi on see pannud mõtlema, mis siis saab, kui eelarve sellisel kujul tõepoolest kinnitatakse. Tõele au andes on selleni minna veel pikk maa. Ükski otsus ei ole veel kindel ning sügiseni jääb omajagu aega. Riigieelarve võtab parlament vastu alles siis.
Ettepanek on tekitanud hämmingut mitte ainult kohalikes omavalitsustes, vaid ka huvihariduse pakkujates. Ei ole ju mingi saladus, et huvihariduses on juba praegu palgad väikesed. Raske on ette kujutada, milliseid tagajärgi nii suure kärpe rakendamine selles valdkonnas kaasa võiks tuua. Küll aga ei ole raske ette kujutada, et kõige valusamalt haavaks selline tagasilöök just maapiirkondade lapsi, kellel väheneks ligipääs huviharidusele ning seeläbi ka konkurentsivõime tulevasel tööturul.
Probleemi tõdes ka Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) juhatus, kes kogunes reedel, 7. mail. ROL-i esimees Heiki Hepner avaldas lootust, et HTM-i kärpeplaan sellisel kujul läbi ei lähe. “Väga loodan, et see läbi ei lähe. Millest valitsus ei räägi, on see, et kui nad tahavad huvihariduse toetuse kärpimise arvelt tõsta õpetajate palka, siis peaks tõusma ka treenerite ja ringijuhtide palgad. Kust see raha tulema peaks? Kohalikud omavalitsused peavad oma seisukohad tegema selles küsimuses kuuldavaks,” rääkis Hepner.
Märjamaa valla näitel saab tuua välja, et kui HTM-i kärpeplaan läheks läbi, langeks huvihariduse toetus 170 000 euro pealt tänavu 85 000 euro peale 2022. aastal. Vallavanem Meelis Välis ütles, et praegu ta küll ei näe, kust peaks nii suur summa asenduseks tulema. “Tahaks väga loota, et see kärpeplaan ei rakendu, sest see on kohaliku omavalitsuse jaoks suur summa ja ei oskagi öelda, kuidas või kuskohast seda asemele leida,” rääkis Välis.
Kehtna vallavanem Indrek Kullam ütles, et suur kärbe huvihariduse valdkonnas on ebamõistlik ja ebaõiglane, eriti kui see tuleb nii järsult. Ta lisas, et kui tõepoolest on vaja selles valdkonnas kärpeid teha, tuleks seda teha perioodiliselt ja mitte nii palju ühe hooga. Samas tõi ta välja, et esialgu on tegemist ikkagi ainult ettepanekuga. “Asjad võivad veel kiiresti ja isegi üle öö muutuda,” sõnas ta.
Selge on see, et ka praeguses kriisis tuleb mõelda tulevikule. Kui kõnealune kärpeplaan tõepoolest jõusse jääb, tuleb see kärbe tänaste laste ja noorte arvelt. Hoobi saab ju nende võimekus enda andeid maksimaalselt arendada.
