Expolio OÜ koos Rene Heinsaluga selle eesotsas pälvis tiitli “Raplamaa äritegu 2020”. Seda Viljandi maantee 90 äri- ja korterhoone eest, kus on ühendatud moodne arhitektuur tellisetehase ajaloohõnguga. Kõigest kolm aastat tagasi, enne ehitustööde algust kaalus ta hoone müümist.
Expolio tähistab tänavu 20. tegevusaastat. Ettevõtte asutasid Rene Heinsalu ja Veiko Kaup. „Eks me teistest välja kasvasime,” meenutab Rene Expolio sünnilugu. Ta ise oli varem Benno Ehituse töödejuhataja. „Ja Veiko oli oma onu firmas. Kahekesi kombineerisime selle kokku,” ütleb ta. Mõlemad elasid tollal Raplas ja siin Expolio ka 20 aastat tagasi sündis.
Ettevõtte haare on aastate jooksul üsna laiaks muutunud – põrandatest ja viimistlusest üldehituse ja rasketehnika rendini. „Mina ise olen viimistlust teinud 25 aastat. See ei paku mulle enam mingit pinget,” räägib Rene. See on põhjus, miks talle meeldib praegu ka üldehitust teha. „Seal on vaja natuke nuputada,” ütleb mees.
Pangad ei näe Rapla väärtust
Üldehitusega seotud objektid on peamiselt Raplas. Expolio hiljutistest töödest saab välja tuua näiteks Rapla kultuurikeskuse, korvpallikooli ja Päkapiku lasteaia ehituse. Varasematest aegadest aga näiteks Jõe tänava alguses asuva kortermaja renoveerimise ja Tallinna mnt 15a hoone, kus aastate jooksul on toimetanud erinevad restoranid.
Põhjused, miks üldehitusobjekte Raplas eelistatakse, on üpris praktilised. Raplas on asju lihtsam ajada. Viimistlustöid tehakse aga sisuliselt igal pool. „Oleme tavaliselt seda vaadanud, et koju ja tööle sõit jääks tunni aja sisse,” lisab Rene. Aastate jooksul on proovitud ka kaugemates kohtades objekte teha ja isegi Soome poole vaadatud. See aga tähendaks komandeeringusse minemist. „Inimesed ei taha minna,” ütleb Rene ja lisab, et mõistab seda. Selle arvelt kannataks inimeste pereelu.
Kuna Tallinnas ehitatakse kõige enam, ongi peamiseks tööpiirkonnaks lisaks Raplamaale kujunenud ka Harjumaa. „Raplas on ruutmeetri hind 1800 eurot, Sakus aga 2800 eurot,” nendib Rene. Ehitushind on mõlemas kohas sama.
Hiljuti läbis ettevõte ka struktuurimuudatuse. „Tänaseks päevaks olen mina Expolio ainuomanik,” ütleb Rene. Möödunud aasta lõpus jagasid asutajad Expolio omavahel ära. Veiko Kaup toimetab Expolio Põrandad OÜ nime all. Renele jäid Expolio OÜ ja Expolio Viimistlus OÜ. Esimene neist jääb haldama kinnisvara ning teine tegeleb üldehituse ja viimistlusega.
„Tuli sõbralikult lahku minna. Tema läks Haapsalusse elama ja tegeleb põrandatega. Et oleks selge, siis jagasime ära,” selgitab Rene. „Teeme koostööd edasi ja vaatame ühte tervikut pilti.”
Kuigi tegemist on eduka ettevõttega, tuleb selle juhil siiski erinevate probleemidega toime tulla.
Üks neist on tööjõupuudus. „Ilmselt noorem generatsioon ei taha sellise töö peale tulla,” räägib Rene. Ühel hetkel oli tööl kuus praktikanti. „Osa saatsime ise minema, sest nad ei tule tööle,” kirjeldab Rene. Tema leiab, et tööst huvitatud noor võiks ettevõttega ise ühendust võtta, aga tihtipeale helistavad hoopis emad-isad, et võimaluste kohta uurida.
Teise väljakutsena tõi Rene välja pankade suhtumise Raplasse. Isegi kui laenu küsib 20 aastat tegutsenud ettevõte, on pank valmis andma talle vaid pool küsitust või veelgi vähem. „See selgus ka Viljandi maantee maja ehitusel. Oli lõppfaas ja oli vaja palju rahastada. Pank vaatas, et see kinnisvara ei ole tema jaoks midagi väärt,” räägib Rene. Ta leiab, et lihtsam oli ajal, mil pankurid olid Raplas ja nad teadsid, mida kohalikud mehed teevad. Probleemid on tekkinud nüüd, kui otsustamine on läinud arvutiekraanide taha ja nähakse vaid numbreid. „Keegi ei näe persooni ja mida ta teeb,” tõdeb Rene.
Sellevõrra on temal muidugi rohkem tööd, sest ühe korra asemel tuleb küsida kolm korda ja piltlikult öeldes ka aknast sisse ronida.
Ajaloohõng annab lisandväärtuse
Oleme oma jutujärjega jõudnudki Viljandi mnt 90 äri- ja korterhooneni. Kunagise tellisetööliste maja ostis Expolio juba rohkem kui 10 aastat tagasi. Rene ei oskagi täpselt öelda, mis selle maja juures kõnetas ja millest ostuotsus sündis. See oli turul ja nii see endale soetati. Esialgne idee oli vana maja korda teha. Ostmise ajal oli seal hulk kortereid ja mõte oli hoone korteriteks ka jätta. Kuna majas olid ka valla sundüürnikud, kulus Rene sõnul esimene aasta vallaga läbirääkimiste pidamiseks. Seejärel tuli peale majandussurutis ja hoone jäi ootele.
„Eks ta üks kolehoone oli siin Rapla peal,” tõdeb Rene. „Meil oli isegi plaan kolm aastat tagasi, enne kui me seda ehitama hakkasime, see maha müüa, aga pakutav väärtus oli nii väike, et otsustasin, las ta seisab,” meenutab ta. Pöördeline hetk saabus tööriistu, kinnitusvahendeid ja muud sellist müüva kaupluse näol. „Leidsime Würthi näol endale ankurrentniku sinna,” räägib Rene. Ta nendib, et hoone on projekteeritud ja ehitatud sisuliselt Würthi peale. „Korterid tekkisid sinna ainult minu soovist,” ütleb Rene. Täna ongi hoone esimesel korrusel äripinnad, kus tegutseb lisaks Würthile ka Hydroscand. Teisel korrusel on üheksa korterit.
Tagantjärele mõeldes leiab Rene, et pikk mõtlemisaeg tuli hoonele kasuks. Hoone oli omadega vundamendini välja väga läbi ja selle taastamisest asja ei saanud. Selle käigus sündis aga uus idee, mis ühendas endas ajaloo ja uue moodsa arhitektuuri. Uue hoone ehitamisel oleks muidugi olnud üks võimalus ehitada üks üsna tavalise ilmega kuubik. Ilmselt oleks see olnud ka ehituslikult lihtsam lahendus.
Ometi seda teed Expolio ei läinud. „Kui ma lammutama hakkasin, ütlesin, et korjame kõik kivid kokku. Kõik, mis tuli, läks laoplatsile,” räägib Rene. Kuigi kohe alguses oli mõte vana säilitada, formuleerus konkreetsem idee hiljem. Kivid puhastati traatharjaga käsitsi. „Iga kivi eraldi,” lisab Rene. Seejärel rändasid need müürsepa kätte ja said taas seinteks. Selle käigus taastati endise hoone ajalooline välisilme. Fassaadikivideks valiti kõige kenamad. Rene leiab, et puhtama ja eksklusiivsema tulemuse oleks saanud soodapritsiga kive puhastades. Praegusel juhul on neil veel soola ja ladumise jääke näha. Ilmselt nii mõnigi, kaasaarvatud siinkirjutaja, aga leiab, et need märgid ajaloost ja elust annavad tellistele oma tänasel kujul hoopis väärtust juurde.
Möödunud aastal valminud hoone on Viljandi maantee ääres selgelt silmapaistev. Olulist rolli selles mängib muidugi ka hea valgustus, mis ajalooliselt väärtuslikud detailid pimedas hästi välja toob. Fassaadis on suuresti kasutatudki vana tellisetehase heledaid telliseid. „Punane kivi on välja vahetatud, sest see ei säili,” selgitab Rene.
Vanu kive on kasutatud veel hoone siseseintes ja pisut ka teistel Eesti objektidel. „Ja natuke on järel ka,” tõdeb Rene. Algul olid hoone seinad ju topeltkividest ja seetõttu on kive märksa enam, kui uue hoone ehitamisel ära kasutati.
Rene ütleb, et hoone lõplik väljanägemine on tema jaoks oluline. Vana säilitamise kasuks otsustati just seetõttu, et see annab hoonele ja linnapildile lisandväärtust. „Ta sobib sinna tee äärde,” leiab ta.
Samal ajal tõdeb mees, et ilusat ja sedavõrd konstruktsiooniliselt keerulist hoonet ei saa teha ilma heade koostööpartneriteta. Arhitektuurse projekti teostas RAFAB OÜ, mille eesotsas on Raplast pärit arhitektid Peeter Liivandi ja Villu Scheler.
Tulevik toob saunamajaga veetorni
Rene ütleb, et Viljandi maantee hoone on talle läbi aastate üks südamelähedasamaid. Ühe korteri jättis ta endale ja seal elab tema ema. Teine Rapla hoone, mille ta välja toob, on Jõe tänava korterelamu. „Elaksin ise seal,” lisab ta. „Tollal valisime kahe maja vahel,” ütleb Rene. Alternatiiv oli vana vallamaja Uuskülas. Koht sai määravaks ja Expolio asus Jõe tänava maja rekonstrueerima.
Eredalt on tal meeles aga ka üks pealinna projekt. „Üks kõige pikemaid projekte, mis kestis kolm ja pool aastat, oli Tallinna Kultuurikatel,” räägib Rene. Ühel hetkel oli terve Expolio seal ja kogu Kultuurikatla siseviimistlus on sisuliselt Expolio tehtud.
Renel on mõistagi mõtteid tuleviku osas. Mõned neist on ta valmis välja ütlema ja teised tahab praegu veel enda teada hoida. Peagi plaanib ta Expolio Raplas asuva Sügise tänava kontori ja laohoone kolida Savi tänavale. „Kui see buum läbi ei saa ja Raplat korteritega täis ei ehitata, siis teeme mingi hetk siia ka korterelamu,” räägib Rene. Sama plaani peeti ka varem ja vald oli valmis korterelamut elamuarenduse toetuse raames 100 000 euroga toetama. Tollal Expolio loobus võimalusest, sest samal ajal tegeleti Viljandi maantee hoone ehitamisega ja nähti, et kahte asja korraga teha ei jõua.
„Üks enda projekt, mis peaks sel aastal kindlasti ehitusse minema, on raudteejaama veetorn,” lisab ta. Rapla Vesi pani hoone juba kümmekond aastat tagasi oksjonile ning Rene ostis selle ära. „Enda isiklikke töid ei jõua teha, sest muid töid tuleb nii palju peale,” selgitab ta, miks ta projekti nii kaua edasi lükanud on. Õige pea peaks aga kopp maasse saama.
Veetorni kõrvale tuleb kahekorruseline saunamaja, mille on samuti projekteerinud Peeter Liivandi. Maja ühendatakse veetorniga, kuhu tuleb magamistuba. „Mu suurem tütar on 23 ja kui ta Inglismaalt tuleb, siis on tal kuskil elada,” räägib Rene.
Rene kärgperes kasvab kokku viis last. Kõige vanem neist omandab Inglismaal haridust biomeditsiini alal, kõige noorem on alles lasteaiaealine. „Sa pead hommikul lisaks kõigele ka lapsevanem olema,” teadvustab ta endale selgelt. Ettevõtte juhi tööpäevad on pikad. Rene kirjeldab, et eelmisel õhtul venis kohtumine audiitoriga poole kaheksani. „Enne seitset väga koju ei saa,” räägib ta. Kui viie paiku hakkab telefonikõnede arv vähenema, saab alustada paberitööga.
Ettevõtte omanikuna on tema roll jätkuvalt aktiivne. Ta on üritanud ennast pisut küll taandada, kuid edutult. „Asi on nii palju isiksuses kinni,” leiab ta. Täna ei toimi Expolio ilma omanikuta.
„Eks see aeg tuleb. Ma olen selle nimel tööd teinud, et ma ei peaks iga hommik tõusma ja tööle minema,” lisab ta optimistlikult.
Kuni selle ajani on Rene päevad töised. Ka meie vestluse ajal annab Rene telefon endast laual värisedes pidevalt märku. Enamasti rändab ta pilk korra ekraanile ja saame oma vestlust jätkata. Vestluse lõpus kuvab telefoniekraan 11 vastamata kõnet. Sissetulevatest kõnedest vastas ta selle aja jooksul vaid ühele, oma poja omale.
Kuigi pidevalt helisev telefon ja pikale venivad tööpäevad on kahtlemata osa oma ettevõtte pidamisest, oskab Rene enda sõnutsi ka teinekord telefoni välja lülitada. Nädalavahetused jätab ta oma perekonnale.
Küsin, kas kord võiks ehk mõni tema lastest Expolio üle võtta. „Võib isegi loota,” jääb ta mõttesse. Nende otsusteni on aga kindlasti veel kümmekond aastat aega. Rene alustab mõtet, kas ta ise tahab Expolios nii kaua aktiivset rolli mängida, kuid jätab selle siis õhku rippuma…
