Rail Baltic Estonia
2019. aastal alanud Rail Balticu projekteerimistööd Rapla maakonnas lõpevad tänaste plaanide kohaselt 2022. aasta alguses. Hoiame teid kursis, kuidas nii projekteerimis- kui ka ehitustööd Rapla maakonnas edenevad ning ootame teid küsimusi esitama ja tagasisidet andma.
Harju-Rapla maakonnapiirist Tootsini ulatuv projekteerimislõik on 71 km pikk ning koosneb viiest alamlõigust. Raudtee projekteerimistöid teostab Hispaania insenerifirma IDOM ja raudteega ristuvate objektide (viaduktid, ökoduktid, sillad, tunnelid) rajamise eest vastutab Rail Baltic Estonia.
Projekteerimisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH), et leida raudteele parim asukoht ning optimaalseimad tehnilised lahendused, mis arvestaksid nii loodus- kui ka inimkeskkonnaga. Keskkonnamõjude hindamine toimub Rapla maakonnas ning Pärnu maakonnas kuni Tootsini kulgevas projekteerimislõigus kolmes osas.
Raudteelõik hõlmab Raplamaal:
• 5 raudteesilda
• 19 maanteeviadukti
• 1 raudteeviadukti
• 12 ökodukti
• ca 100 truupi vee ja loomade läbipääsuks
Augustikuu jooksul on Rail Baltic Estonia jõudnud nelja ehituslepinguni, mille alusel saavad just Rapla maakonnast alguse Rail Balticu viie ristumise ehitustööd.
Septembrikuus teostati Raplamaal ehitusse minevatel ristumistel (Loone ökodukt, Künka tee viadukt, Tagadi tee viadukt, Urge ökodukt, Kalevi ökodukt), mille osas on tänaseks juba ehituslepingud sõlmitud, valdavalt ettevalmistustöid. Hetkel koostavad ehitajad tööprojekti ja pärast tööprojekti heakskiitmist saab alustada juba põhiliste ehitustöödega. Kõikidele ehitatavatele objektidele on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastanud ehitusload ning tänaseks on ehitusobjektidel viidud läbi ka raadamistööd.
Rail Balticu põhitrassi ja rajatiste projektijuhi Arto Lille sõnul saab ehitusega alustada mõne nädala jooksul, kui kopp lüüakse maasse kolme ökodukti (Loone, Urge, Kalevi) ning kahe maanteeviadukti (Tagadi tee ja Künka tee) ehitamisel. Lille kinnitas, et ehituse alguseks ilmuvad vastavad infomaterjalid ka piirkonnas asuvatele teadetetahvlitele ja infotulpadele. „Üritame kohalikke elanikke hoida igakülgselt kursis sellega, mis ehitamisega kaasneb, kus ja milliseid töid tehakse ning kuidas on lahendatud ehitustöödest tingitud võimalikud liiklusmuudatused,“ sõnas Lille.
Paralleelselt ristumiste ehitamise ja Rail Balticu põhitrassi projekteerimisega viiakse läbi ka keskkonnamõjude hindamine (KMH). Raplamaal on see tegevus jagatud kolmeks lõiguks, kus esimese lõigu (Harju ja Rapla maakonna piir kuni Hagudini) keskkonnamõjude hindamine on viidud tänaseks lõpuni ning mõjuhindamise aruanne on saadetud kooskõlastamisele. Eeldatav KMH aruande avalikustamine koos avaliku aruteluga toimub tõenäoliselt juba uue aasta alguses ning võimaldab ka kohalikel tulla lahenduste üle kaasa arutama. Raplamaa teistes lõikudes toimub veel jätkuvalt keskkonnamõjude hindamise läbiviimine ning aruanded valmivad järgmise aasta alguses.
Küll saab juba enne mõjuhindamise aruannete avalikustamist ning enne vastavaid avalikke arutelusid tutvuda kaardirakenduses projekteeritud lahendustega. Kaardirakendus on leitav Rail Baltic Estonia kodulehel www.rbestonia.ee.
Kõik küsimused projektlahenduste kohta on oodatud ühisettevõtte RB Rail AS aadressile [email protected] ning küsimused keskkonnameetmete kohta palume esitada KMH teostajale SKEPAST&PUHKIM OÜ, [email protected].
Rail Balticu projekteerimise ja ehitamisega seotud küsimustes Rapla maakonnas võtke ühendust: Arto Lille, rajatiste ja põhitrassi projektijuht – [email protected]
Maade omandamine
Maade omandamine toimub paralleelselt põhiprojekteerimisega. Rapla maakonnas omandatakse raudtee ehitamiseks eraomandist 348 maatükki – Kehtna vallas 36 maatükki, Kohila vallas 117 maatükki ning Rapla vallas 195 maatükki.
2021. aasta septembri lõpu seisuga oli Raplamaal raudtee ehitamiseks omandatud 152 maatükki. Maade omandamise menetlusi viib läbi Maa-amet.
Maade omandamisega seotud küsimuses võtke ühendust:
Katrin Rannama, Rail Baltic Estonia maakorraldaja-planeeringute ekspert – [email protected]
Raudtee kulgemise ja täna planeeritud objektide asukohaga on võimalik tutvuda ka vastavas kaardirakenduses, mis asub www.rbestonia.ee
