Pärnus saadeti pensionipõlve nautima kolm teenekat teenistuskoera Willy, Olari ja Vahva. Willy on politseis tööl olnud ligi üksteist aastat, Olari üheksa ja Vahva kaheksa aastat. Kolm belgia lambakoerad on pika karjääri jooksul aidanud üles leida keelatud aineid, kadunud või eksinud inimesi ja kinnipidanud ohtlikke kurjategijaid.
Rapla politseijaoskonna teenistuskoer Olari tegutseb kahel rindel. Peamiselt on ta küll spetsialiseerunud jäljeajamisele ja otsimisele, ent vajadusel täidab ka ründekoera ülesandeid. „Enne Olari viiendat eluaastat ei arvanud keegi, et temast võiks ka ründekoer saada. Nimelt on ta tohutult leebe loomuga ja inimsõbralik. Tihtipeale iseloomustati Olarit kui koera, kes vajadusel on võimeline küll ründama, ent siis palub kohe vabandust,“ rääkis Rapla politseijaoskonna koerajuht Margit Härm naerdes. Aastatega Olari loomus karmimaks läinud ei ole, ent see ei ole talle teenistusülesannete täitmisel takistuseks saanud. Koera pehme loomuse on Härm ja Olari enda kasuks tööle pannud ennetusüritustel, kus nad sageli käivad tutvustamas politsei teenistuskoeri ning nende tööülesandeid. Oma erakordse sõbralikkusega võidab Olari alati igal üritustel külastajate südamed.
Härm rääkis, et tööülesandeid täites muutub Olari täielikult. „Nendel hetkedel, kui minu hääletoon muutub käskivaks, siis muutub momentaalselt ka Olari hoiak,“ selgitas koerajuht. Ta toob näiteks ühe Raplamaal toimunud sündmuse, kus ohtlik kurjategija oli sündmuskohalt põgenenud ning otsingutele oli kaasatud rohkelt politseijõude, sealhulgas Härm koos Olariga. Olari oli pikalt õhtupimeduses otsingutel jälge ajanud ning Härm otsustas ta mõneks hetkeks politseiautosse puhkama viia. Vahetult enne autoni jõudmist muutus Olari rahutuks. Härmi suunava käskluse peale võttis koer jälje üles ning vaid mõni minut hiljem juhatas Olari terav nina koerajuhi kurjategijani, kes ennast metsas peitis. Koos abijõududega peeti mees kinni.
„Üks analoogne olukord, kus inimene peitis ennast metsas lootuses, et teda ei leita, tuleb veel meelde. Olime pikalt otsinud ühte meesterahvast, kelle umbkaudse asukoha oli tuvastanud ka kopter. Ometigi, kuna otsingud toimusid rägastikus, ei suutnud me algul maapinnal mehe asukohta tuvastada. Õnneks oli meile taaskord abiks Olari terav nina,“ meenutas Härm. Kuigi Olari enam teenistusülesandeid ei täida, siis kindlasti hakkab koer temaga ka edaspidi tööl kaasas käima. „Olarile on kõik need aastad tööl käimine tohutult meeldinud. Ta tunneb ära politseivormi ja patrullauto, ega haugu nende peale kunagi – äratundmisrõõmust lähevad Olaril kohe uhkelt pea ja saba püsti,“ rääkis Härm. Naljatades lisas ta, et pärast pensionile suundumist saab Olarist jaoskonna esimene neljakäpaline vabatahtlik.
