Neljapäeval, 30. septembril lülitati üle pika aja sisse Järvakandi endise vallamaja keskküte. See oli justkui sümboolne teetähis, et nüüd hakkavad seal asjad sündima. Suvel omandas pikalt müügis olnud hoone MTÜ Töömaja, mille eesotsas on Villy Võrk ja tema abikaasa Maarja Võrk. Nende visiooni kohaselt saab endisest vallamajast kogukonnakeskus, kus teisel korrusel pakutakse majutusteenust ning esimesel korrusel asuvad paviljon ja pagaritöökoda.
Alates 2019. aasta sügisest on Järvakandi endine vallamaja olnud korduvalt enampakkumisel. Villy Võrk rääkis, et tegelikult hoidsid nad hoonel pilku peal pikalt, kuid esialgu oli hind liialt krõbe. 60 000 ega 45 000 euroga ei olnud neil võimalik seda soetada. Olukord muutus, kui senine omanik Kehtna vald pani maja enampakkumisele 30 000 euroga. Müüki läks see 34 750 euroga ning uueks omanikuks saigi MTÜ Töömaja. “Järvakandi endine vallamaja on müüdud avalikul enampakkumisel, omaniku vahetus on notariaalselt vormistatud,” kinnitas Kehtna abivallavanem Jalmar Mandel.
Elamispinnad teisel korrusel
Maarja ja Villy Võrk tutvustavad endist vallamaja särasilmil. Nende mõtteis on visioon paigas. Ent millega üldse tegeleb MTÜ Töömaja? “Töömaja missioon on luua elu- ja töökeskkond sõltuvusprobleemidega inimestele, et nad leiaks endas jõudu kaine tavaelu juurde pöördumiseks. Me ei vaata selle peale, mida ja kui palju kurja on keegi minevikus teinud, vaid me keskendume heale, mida igaüks võiks tulevikus veel teha. Töömaja visioon on olla esimene valik abivajajatele, avalikule sektorile ja kogukonnale sõltuvusprobleemide lahendamisel,” sõnastavad nad oma missiooni.
MTÜ Töömaja tegutseb Uue-Petrula talus Ahekõnnu külas, mis omakorda asub Järvakandi külje all Kehtna valla territooriumil. Oktoobrist 2020 kuni septembrini 2021 osales Töömaja teenusel 20 meest vanuses 23 kuni 68. Kõige rohkem tuli Töömajja mehi Tallinnast ja Harjumaalt, kuid neid oli ka Raplamaa valdadest, Pärnust, Rakverest, Valgast ja isegi Hiiumaalt.
Kuigi praegu on vana vallamaja veel tühi ja kõle, avaneb järgmisel aastal seal teistsugune pilt. “Meie tahame sellest teha külaliste- ja kogukonnamaja. Teisele korrusele tuleb majutus meie enda inimestele, kes lõpetavad Töömaja programmi. Nad võiksid leida siinsamas Järvakandis töökoha ning saaksid alustada puhtalt lehelt ja rentida omale siit elamispinna. Siitkaudu saaksid nad minna tagasi tavaellu, sest nad on muudetud mehed ning juba aasta aega kained olnud,” rääkis Villy Võrk.
Hoone teisel korrusel tehakse endistest vallamaja ametnike kabinettidest toad, kus saab elada üks või kaks meest. Remonti need muidugi vajavad, kuid midagi põhjalikult muutma ei hakata. Väiksemate töödega saavad appi tulla samad mehed, kes praegu Uue-Petrula talus tegutsevad. Muidugi tuleb toad ka mööbliga täita, mida seal praegu veel ei ole.
Teise korruse renoveerimisse plaanitakse paigutada ligikaudu 30 000 eurot. Maarja Võrk tõi välja, et see saab olema nendele meestele hea võimalus, sest ega Järvakandis elamispinda naljalt leida ole. Küll aga näitas Töötukassa veebileht, et veel septembri lõpus oli Järvakandis pakkumisel seitse töökohta. Viis neist olid klaasitehases ja kaks Grossi toidukaupluses. Lootus on sellel, et kui rentida endises vallamajas elamispinda ning kui elanikud leiavad Järvakandis püsiva töö, siis oleks võimalik rendituluga hoonet vähemalt osaliselt ülal pidada. See saab olema n-ö hosteli-tüüpi elamine, sest tualetid ja köök on koridori peale ühised. Kõik vajavad remonti ja ülesehitamist.
“See oleks nendele meestele toetatud keskkond. Me aitame neid hea meelega nii palju kui võimalik,” ütles Villy Võrk. Praegu käib hoolas projektide kirjutamine ning tegevus hakkab pihta niipea, kui raha hakkab liikuma. Soov on, et 2022. aasta alguses koliksid esimesed rentnikud sisse. Juba on silmapiiril ka mehed, kes võiksid seal elada.
Kogukonnakeskus
Teisel korrusel näevad Maarja ja Villy ette elamispindu, aga alumisele korrusele tuleb kogukonnakeskus. Maarja Võrk õpib praegu Tartu Ülikooli magistrantuuris kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu eriala. See läheb väga otseselt kokku sellega, mida nad püüavad Järvakandis ellu rakendada.
“See näitab, et meil on olemas teadmised, kuidas seda kõike teha, ning samas ka õhin. Need asjad kahekesi koos on väga hea komplekt,” ütles Villy. Nad mõlemad tõdevad, et võib-olla soovivad seal elamispinda rentida ka inimesed väljastpoolt. Näiteks klaasitehase töötajad, kes on tulnud kaugemalt. Ka see võimalus on avatud.
Kui teise korruse rendipinnad saavad täidetud, võimaldab see käima panna kogukonnakeskuse. See ei pea isegi hakkama raha sisse tooma, aga see oleks koht, kus saab käia aega veetmas. Märkimisväärne on see, et kogukonnakeskuse sissepääs ning teise korruse eluruumide sissepääs saavad olema eraldi, nii et teineteist nad häirima ei hakka. Küll aga ei ole veel päris täpselt selge, mis võiks tulla kogukonnakeskuse ruumidesse. Maarja Võrk läbib praegu ülikoolis avaliku ruumi teenusdisaini kursust, mille raames kaardistab ta koos oma töögrupiga, mida kohalikud Järvakandi elanikud kogukonnamajalt ootavad ja millest nad puudust tunnevad. Kaardistamine tehakse sügisel ja talvel ning selle tulemustest lähtuvalt pannakse paika, mida hakatakse kogukonnamajas tegema.
Pätipagar
Tegelikult on neil olemas ka kolmas idee, mida seal majas tegema hakata. Selleks on sotsiaalne ettevõtlus ning pagariäri rajamine. Villy Võrk pakkus välja, et selle nimeks võiks saada Pätipagar. Kuigi see on kergelt humoorikas võtmes tehtud ettepanek, on Villyl tõsi taga. Idee seisneb selles, et seal töötavad endised kurjategijad saavad oma kätega valmistada midagi head. “Ma käin ju praegu ka vanglates vangidega kohtumas. Me võiksime juba enne vabanemist välja selekteerida vennad, kellele meeldib kondiitritöö. Osa neist on seda isegi õppinud. Siis saamegi nad endale tööle võtta. Me ei taha kuidagi promoda kriminaale, vaid näidata, et neil on sellest elust väljapääs,” rääkis Võrk.
Et nalja veel veidi üle võlli keerata, pakkus ta välja, et ühe Pätipagari toote nimi võiks olla maksupetturi moorapall. Aga need on kõik esialgu hüüdnimed. Pagariäri asuks hoone esimesel korrusel, idapoolsel küljel. Muidugi peaks olema seal tööl ka kaks elukutselist pagarit, kes kõike juhivad. Villy Võrgule on see teema südamelähedane, sest ta on ka ise Inglismaal pagariäris töötanud.
Esimesed sammud vana vallamaja ülesehitamisel on igal juhul astutud. Omanike visioon näeb ette, et inimesed kolivad sisse ning elu läheb seal käima 2022. aasta alguses. Kauemaks ei ole mõtet seda niisama seisma jätta.
