Kui praegune valitsus püsib, tehakse haldusreform ära, ütlevad Rapla maakonna vallajuhid. Vähemalt selles osas, mis puudutab valdade liitumisi. Kas sealjuures tehakse ka sisulisi ümberkorraldusi – näiteks antakse omavalitsustele täielik finantsautonoomia ehk õigus ise oma vallas rahaasju korraldada, on juba iseküsimus. Haldusreformi eestkõnelejate üks argument on, et suurel vallal on rohkem võimalik investeerida. Mis aga saab siis, kui Rapla maakonnas tekib üks suurvald, nagu on välja pakkunud Rapla? Või ka kolm-neli suuremat valda, mis liidavad endaga ülejäänud väiksemad? Kuidas tagatakse, et need investeeringud jõuavad ka kaugematesse kohtadesse, mitte ainult vallakeskusesse? Kuivõrd üldse äärealade elanike huvid saavad esindatud-kaitstud suurvalla volikogus? Kas nn tõmbekeskuste ümber koonduvad vallad ikka hoiavad ära väikeste külade täieliku tühjaksjooksmise? Miks ei taheta väga rääkida osavaldadest ja kuidas need võiksid osalusdemokraatiale kaasa aidata?
Seekordses vestlusringis osalesid Järvakandi vallavanem Mart Järvik, tema Kohila kolleeg Heiki Hepner, volikogu esimehed Sulev Viiron (Kaiu), Anne Kalf (Raikküla), Tarmo Lukk (Rapla) ning Alar Mutli, kes esindab Rapla Vallakodanike Liitu.
Seekordses vestlusringis osalesid Järvakandi vallavanem Mart Järvik, tema Kohila kolleeg Heiki Hepner, volikogu esimehed Sulev Viiron (Kaiu), Anne Kalf (Raikküla), Tarmo Lukk (Rapla) ning Alar Mutli, kes esindab Rapla Vallakodanike Liitu.
Loe pikemalt 4. novembri Raplamaa Sõnumitest
Inge Põlma, Tõnis Tõnisson
Inge Põlma, Tõnis Tõnisson
