Seniajani on Kohila alevis olnud suur puudus välispordiplatsidest, kuid nüüd on sinna loonud pallimängimise võimalused MTÜ Kohila Jalgpallikool.
Kaks aastat tagasi tegid nad projekti multifunktsionaalse spordiväljaku ehitamiseks ja said rahastuse Leaderi programmist. Oktoobris said tänapäevased jalgpalli- ja korvpalliplats, ametliku nimetusega Kohila Läänekalda spordiväljakud, valmis.
Jalgpallikooli esindaja Kaido Mägi tõi väljakute rajamise põhjusena välja selle, et Kohilas on jalgpall väga populaarne, selle huvialaga tegeleb ligikaudu 300 last (mudilased ja koolilapsed kokku). Kuid treenimiseks on seni puudunud kunstmuruväljak, kus saaks sügis-talvisel ning varakevadisel ajal jalgpalliga tegeleda.
„Seni on jalgpallurid pidanud Kohila spordihoones saali jagama nii korv- ja võrkpallurite kui ka kergejõustiklastega, mille tagajärg on suur ruumipuudus. Teiseks on olnud Kohilas seni probleemiks üldkasutatavate mänguväljakute nappus, ehkki vald kasvab ning samuti on Kohilas asuvate koolide õpilaste arvu kasv tekitanud murekohti kehalise kasvatuse tundide läbiviimisel. Nendest probleemidest ajendatuna sai 2019. aastal alguse idee rajada Leaderi programmi toetuse abil spordiväljak,“ põhjendas Mägi.
Väljaku ehitamine kulges tema sõnul suurepäraselt, hoolimata keerulisest ajast ja koroonaviiruse levikust. Mägi tõstab eriti esile Eesti Jalgpalli Liitu, kes oli suureks abiks väljaku projekteerimisel, ning Warren Teed OÜ-d, kes peatöövõtjana sai ehitamisega väga hästi hakkama. Sujuv ja konstruktiivne oli ka koostöö toeks olnud Kohila vallavalitsuse ametnikega. Spordiväljakute kogumaksumus oli 260 000 € ning sellest ligikaudu 100 000 € sai Kohila jalgpallikool Leaderi programmist ning ülejäänud rahastus tuli Kohila vallalt.
Ehitati kaks eraldi seisvat spordiväljakut, kus kunstmuruväljakul saab mängida jalgpalli ning korvpalliplatsil saab mängida ka tennist ja võrkpalli. Korvpalliplats on täismõõtmetega ehk 28 x 15 m ning jalgpalliväljaku mõõdud on 40 x 30 m. Väljakute rajamisel pööras jalgpallikool suurt tähelepanu kvalitseetsele valgustusele, et väljakuid saaks maksimaalselt kasutada ka pimedal ajal.
Kohila jalgpallikool hakkab kunstmuruväljakul edaspidi kindlasti korraldama vallasiseseid jalgpallivõistlusi nii suurtele kui ka väikestele. Samuti on võimalik läbi viia Eesti noortemeistrivõistluste mänge U9 vanuseklassi poistele ning U10 ja U11 vanuseklassi tüdrukutele. Korvpalliväljakul on võimalik korraldada tänavakorvpallivõistlusi, mida teeb Kohila spordikool.
Väljakuid saavad kasutada nii Kohila gümnaasium kui ka mõisakool kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks. Jalgpalliväljakut kasutab jalgpallikool ka treeningute läbiviimiseks ning samuti jäävad väljakud teatud aegadel vabaks kasutuseks vallaelanikele.
Vastloodud jalgpalliväljak ei lahenda Mägi sõnul küll kõiki jalgpallikooli muresid treeningute läbiviimisel. Treeninggruppe on kokku 12 ja kõik trennid ei mahu väiksele väljakule ära. Nii on jalgpallikoolil lähitulevikus plaan valmis saada valla ja erasektori abiga jalgpalli sisehall. See tagaks Mägi sõnul Kohila valla lastele, kelle huviala on jalgpall, võrdsemad võimalused teiste lastega, kelle huvialad on näiteks kaunid kunstid või teised spordialad, millega saab Kohilas aasta ringi probleemivabalt tegeleda.
Kui jalgpalli sisehall valmib, saab jalgpallikool jätta Kohila Läänekalda spordiväljakud täielikult üldkasutatavaks, mis parendab veelgi sportliku vabaaja veetmise võimalusi Kohila vallas.
