Maailma Terviseorganisatsioon WHO lisas 2018. aastal haiguste nimekirja mängusõltuvuse. Spetsiifiliselt puudutab see videomänge, mida mängitakse arvutis, nutiseadmes või konsooli peal.
Kindlasti on paljud lapsevanemad tundnud muret selle pärast, kui palju nende lapsed veedavad aega videomängudes. Selle kohta, kuidas niisuguses olukorras käituda, jagab nõuandeid kogemusnõustaja Karl Erik Saks.
Erinevad arvuti- ja videomängud on lastele aina kättesaadavamad. Igas nutiseadmes on need olemas ning hõlpsalt saab neid juurdegi tõmmata. Roblox, Among Us, Fortnite, Dota – kui need nimed lapsevanematele midagi ei ütle, siis kindlasti ütlevad need lastele. Tegemist on arvutis ja nutiseadmes mängitavate mängudega, mis on kujunenud laste seas menukaks. Oluline on sealjuures see, et laps ei mängi seda mitte ainult oma seadmes, vaid internetis koos teiste mängijatega. Seega on nendesse sisse ehitatud sotsiaalne aspekt.
Karl Erik Saksa jaoks on videomängude valdkond väga tuttav. Ta ütles, et mängib iga päev piisavalt palju, et kõrvaltvaatajad võiksid teda mängusõltlaseks pidada, kuid ise ta end selleks ei pea. Pigem näeb ta selles olukorras positiivset. “Videomängud võivad mõistuse piires olla kasulik teraapiavahend,” ütles ta.
Videomängu-uuringud
Saks töötab nõustamis- ja psühhoteraapiakeskuses Katriito kogemusnõustajana. Just seda ta teebki – kasutab oma kogemust nõustamiseks. Tema konsultatsioonidel käivad nii mängusõltlased ise kui ka nende vanemad. Saksa esmane ekspertiis keskendub fibromüalgia sündroomiga toimetulekule. Fibromüalgia tähendab haiguslikku seisundit, mida iseloomustab krooniline valu ja väsimus lihastes. Ta ütles, et mängimine on sellega seotud.
Videomängud on olnud osa tema elust pikka aega, juba kaheaastasest peale on ta neid mänginud ja ta tõdeb, et videomängud on üks osa tema kultuuriruumist. Ta ei mängi aga ainult oma lõbuks, vaid on nende mõju ja tähendust uurinud ka teaduslikult. Saks on omandanud Tartu Ülikooli Euroopa keelte ja kultuuride osakonnas magistrikraadi videomängu-uuringute alal.
Enda sõnul mängib ta mänge mitu tundi päevas selleks, et tulla toime krooniliste valudega. “Online mängud on ka hea võimalus sotsialiseerumiseks ja team-building (eesti keeles meeskonna loomine) harjutuseks,” rääkis Saks. Kogemusnõustajana on ta tegutsenud kaks aastat. Ta ütles, et tegemist on keerulise valdkonnaga, sest see tekitab vanemates erinevaid hirme. Keeruline on ka täpselt paika panna, millisesse valdkonda peaks mängusõltuvus kuuluma – on see üks osa laiemast digisõltuvusest või täiesti omaette nähtus.
Saksa ülesanne kogemusnõustajana on ühest küljest jagada enda kogemust ning võtta seeläbi vanemate hirme maha. “Tihtipeale on tegemist vanemate ja lapse vahelise kommunikatsiooniprobleemiga. Vanemad ei saa aru, mis toimub, ja siis saan mina olla vahelüli, kes tõlgib mängumaailma lapse ja vanema vahel,” rääkis ta. Saksa sõnul on levinud arusaam, justkui oleks mängu- ja narkosõltuvus samaväärsed, kuid ta ütles, et nii see ei ole. “Uimastisõltuvus ei ole kindlasti sama mis mängusõltuvus. Mängude puhul ei olegi see nii väga sõltuvus kui pigem sõltuvuslik käitumine. Seal on suur vahe,” sõnas Saks.
Lepi kokku mängimise aeg
Kui vanemad tajuvad mängusõltuvuse osas tõsist probleemi, on Karl Erik kindlasti üks esimesi inimesi, kelle poole pöörduda. Tema esmane nõuanne on leppida lapsega mängimise aja osas kokku ning seejärel veenduda, et laps sellest kinni peab. Videomängude mängimine võib lapse jaoks olla lihtsalt viis, kuidas tulla toime stressi või depressiooniga, sest see pakub põnevust ja positiivset tagasisidet.
Saks ütles, et Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul satub tõsisesse mängusõltuvusse üks protsent mänguritest ning sel juhul saavad lisaks kogemusnõustajale kaasa aidata arstid ja terapeudid, kuid nendegi jaoks võib mängumaailm jääda kaugeks. Siis ongi hea, kui on olemas kogemusnõustaja, kes valdab selle maailma sõnavara ning suudab seda vahendada. Saksa tugevus on sealjuures kogemus videomängude kultuuriruumist, mille sees ta ise iga päev viibib.
Olulised lingid ja kontaktandmed:
https://tarkvanem.ee/
https://www.palunabi.ee/vaimnetervis
https://www.facebook.com/VaimseTerviseNoustamine
https://peaasi.ee/avaleht/peaasjade-keskus/#noorte-noustamine
Lasteabi telefon 116 111
Vaimse tervise abiliin 66 04 500
