Tänane energiapoliitika viib meid pimedusse

Tarmo Lukk, elektriinsener

Elekter on saanud meile elutähtsaks tooteks. Detsembri alguses ülikõrgeks kerkinud gaasi ja elektri hinnad tekitasid paljudes küsimusi, kuidas selline olukord on võimalik, et üle öö võib tipptundidel elektri hind kerkida kakskümmend korda kõrgemaks.

Üle kümne aasta oleme elektribörsilt ostnud elektrit vägagi mõistliku hinnaga. Elektri olemasolu on saanud nii iseenesestmõistetavaks, et keegi ei kujutanud ette, et ühel päeval võib tekkida olukord, kus ülikõrge hinna tõttu me elektrit kasutada ei saa.

Kuidas elektrisüsteem toimib
Elektrit toodetakse ja tarbitakse samal ajahetkel, samuti peab igal ajahetkel toodetud elektrienergia kogus olema võrdne tarbitava võimsusega. Elektrisüsteem saab toimida ainult tasakaalustatud olekus ja sellise oleku tagavad elektrisüsteemile vaid juhitavad elektrijaamad, mida saab vastavalt vajadusele juhtida. Sellisteks elektrijaamadeks on tuumaelektrijaamad, fossiilsetel kütustel töötavad jaamad (kivisüsi, põlevkivi), gaasielektrijaamad ja hüdroelektrijaamad. Elektrit saab toota ka vesiniktehnoloogia abil, kuid täna ei ole see tehnoloogia kasutamiseks valmis oma ülikõrge hinna tõttu.
Elektrit toodetakse ka päiksepaneelide ja tuulegeneraatoritega, kuid seda protsessi ei saa võrgu stabiilsuse seisukohast juhtida. Tuulegeneraatorite ülesseatud võimsusest saame arvestada 27 protsendiga. Kord on tuult ja siis jälle ei ole. Elektrit soovime pidevalt tarbida. Oktoobris oli näiteks päev, kui 300MW tuulepargi tootlus ühel hetkel oli 290 MW ja kaksteist tundi hiljem tootis tuulepark vaid 30 MW. Kui rajame tuulepargid väga suurele merealale, siis mingi varustuskindluse saame.
Elektrisüsteemi stabiilse toimimise jaoks on ikkagi vajalik juhitavate elektrijaamade olemasolu või peab olema kindel võimalus, kui tuult ei ole ja tuulikud seisavad, osta puudujääv energia turult. Ebastabiilse tuuleenergia kõige efektiivsem kasutamise võimalus võiks olla hüdroakumulatsioonijaam, millega oleks võimalik roheenergiat salvestada. Sellise jaama oleks võimalik Paldiskisse rajada. Suurte veekoguste pumpamine tekitab kindlasti teatud keskkonnamõju.

Miks elektri hind nii kõrgeks kerkis
Juba mõnda aega on Euroopas võetud suund rohepöördele, et liikuda süsinikneutraalsuse poole. Üliagarad poliitikud Euroopas on ennaktempos langetanud otsuseid sulgeda fossiilsetel kütustel töötavaid elektrijaamu, mille elektritoodang on odavam kui gaasijaamades, kuid mis saastavad keskkonda rohkem kui gaasijaamad. Eurodirektiiviga on gaasijaamades toodetav elekter otsustatud roheenergiaks. Uusi elektrivõimsusi pole aga piisavalt välja ehitatud. Sellises olukorras on Euroopa riigid sisuliselt andnud elektrituru gaasimonopolide otsustada. Vähenenud konkurentsi tingimustes on nii gaasimüüjatel kui ka elektritootjatel võimalik hinda tõsta ja meile harjumuspärane turumehhanism enam ei toimi. Elektri hinna börsil määrab kõige kallim pakkuja!

Mida me teame ja milliseid otsuseid on langetatud Eestis:

*Selleks, et tagada elektrivõrgu varustuskindlus, on Eesti Energiat kohustatud kuni 2023 aastani hoidma töös vähemalt 1000MW tootmisvõimsust. Detsembri alguspäevadel ülikõrge hinna ajal seda kohustust ei täidetud!
*Eesmärgiks on võetud, et aastal 2025 ühendada meie elektrivõrk lahti Venemaa elektrivõrgust.
*Kui Narva elektrijaamades ei viida läbi olulise mahuga remonttöid, siis elektrijaamade ressurss ammendub aastaks 2030. Metall kateldes lihtsalt väsib, kuigi meil on olemas tehnoloogia, kuidas moderniseerida katlaid. On olemas ka tehnoloogia, kuidas oluliselt efektiivsemaks muuta CO2 kinnipüüdmine korstnatest. Pärast sellist elektrijaamade moderniseerimist oleksid meie elektrijaamad täiesti konkurentsivõimelised.
*Valitsuse koalitsioonilepinguga on võetud kohustus aastal 2035 väljuda põlevkivienergeetikast. Kuidas kavatsetakse Eestimaad elektriga varustada pärast 2035. aastat, seda plaani pole keegi näinud ja kui see kava olemas on, siis on seda hästi varjatud.

Nagu ikka tuleb talv ootamatult. Elektrituru olukorda pingestas veel asjaolu, et detsembri alguses olid olulised elektrienergia tootmisvõimsused nii Eestis, Lätis kui ka Leedus remont- ja avariitööde tõttu turult väljas. Kui kõik Baltikumi elektrijaamad on töös, suudab Baltikum oma tänastest elektrienergia vajadustest katta vaid 60 protsenti. Ka Eesti ei suuda juba 2019. aastast oma elektrijaamadega maksimumtarbimist katta.
Pärast ülikõrge elektrihinna reaalsuseks saamist kõneles Elering AS-i juhatuse esimees Taavi Veskimägi ERR “Esimeses stuudios”, öeldes: „Olukord oli pingeline, kuid süsteemi stabiilsus ohus ei olnud. Kõik ühendused Soome ja Eesti, Soome ja Rootsi ja ka Soome ja Venemaa vahel olid töös ja töötasid maksimumvõimsuse lähedasel võimsusel suunaga väljast sisse. Oleksime olnud iseseisvad, oleks olukord olnud keerulisem”. Selleks, et täpsemalt mõista, mida ta meile ütles, arutame veidi.
Olukorra pingelisust võiks seletada asjaoluga, et Soomega ühendused töötasid täisvõimsusega, st, kui oleks olnud suurem elektrienergia tarbimisvajadus, ei oleks lisavõimsust kusagilt saada. Kui oleks olnud iseseisev võrk, ehk me ei oleks olnud enam füüsiliselt seotud Venemaa elektrivõrguga, tekiksid energia defitsiidi olukorras koheselt sageduse ja võrgu stabiilsuse hoidmise tõsised probleemid, mis võib viia tarbijate sundväljalülitamisteni. Iseseisvalt töötava võrgu katsetused tehti normaalolukorras, kus loomulikult probleeme ei ole. Täna hoiab elektrivõrgu sagedust Venemaa elektrivõrk.
Võime ju arutada, et ülikõrge elektri hinna puhul oli võrgu stabiilsus tagatud, kuid minu kui ettevõtja ja elektritarbija seisukohalt ei ole väga vahet, kas voolu ei ole või hind on üle 1000 euro MWh eest. Tarbida seda ikka ülikõrge hinna tõttu pole võimalik.

Mis meid ees ootab?
Tänu ennaktempos tehtud poliitilistele otsustele liikuda kiirendatud tempos roheenergeetika suunas on energiabörsilt välja viidud olulised elektritootjad, samas uusi investeeringuid tehtud ei ole. Gazprom, omades monopoolset seisundit gaasiturul, saab gaasi hinda manipuleerida ja nii on maagaasi hind kohati viiekordseks kerkinud. Euroopa on aga valinud gaasi reguleeritava elektrienergia tootmise kütuseks.
Elektriturul on oodata väga suuri hinnakõikumisi. Samas täna Eesti põlevkivijaamades toodetav elektrienergia, kas see meile meeldib või ei meeldi, on vägagi konkurentsivõimeline. Müües toodetud elektrienergia börsihinnaga börsile, teenib Eesti Energia korralikku tulu.
Kiirendatud korras tuleks välja ehitada kolmas kaabliühendus Soomega, et parandada lisaenergia saamise võimalusi. Asume Soomega ühes börsihinna tsoonis. Mõni päev tagasi oli Soomes elektri börsihind üle nelja korra odavam. Odavat elektrit börsilt saada pole võimalik, kuna kaabliühendused ei võimalda läbilaskevõime puudumise tõttu elektrit üle kanda.
Energiajulgeoleku seisukohalt, kui turul napib elektrienergiat, on hädavajalik koheselt algatada avalik debatt Baltikumi elektrivarustuskindluse juhitavate võimaluste lahenduse otsimiseks ja väljaehitamiseks. Kuni uute juhitavate võimsuste väljaehitamiseni, mis võtab aega vähemalt 15 aastat, tuleb jätkata Narva jaamades elektri tootmist ja lõpetada retoorika põlevkivienergeetikast kiirendatud korras väljumiseks.
Võimalusteks on rajada tuumaelektrijaam, rekonstrueerida Narva Elektrijaamad koos uuel tehnoloogial põhineva korstnate CO2 filtritega. Miks mitte ehitada mõned energiablokid ümber puiduhakkele või pelletitele. Täna ekspordivad Eesti ettevõtted laevadega puiduhaket ja pelleteid Taani ja Inglismaale, kus see kütus on kombijaamade kütuseks. Kõige rumalamaks lahenduseks meie jaoks on elektri tootmine gaasijaamades.
Arvestades majanduse arengu ja elektrienergia tarbimise kasvuga, muutub iga järgneva aastaga elektrivarustuse olukord keerulisemaks, sest juba kümme aastat on nauditud elektri odavat hinda ja investeeringud on jäetud tegemata. Kiireid lahendusi ei ole.

Kuna riigil puudub selge siht, kuidas edasi liikuda, on juba aastaid poliitinsenerid langetanud otsuseid arvamuste järgi. Retooriliseks helesiniseks unistuseks on tuuleparkide rajamisega lahendada kõik mured, kuigi iga investeeritud MW tuuleenergiasse on abiks. Tegelikkuses on riik juba aastaid blokeerinud tuuleenergia arendusi, küll süüdistades omavalitsusi või ettevõtjaid. Kõige tragikoomilisemaks vaidluseks Tootsi tuulepargi arendusel on Eesti Energia ja Eleringi vaheline kohtuvaidlus taastuvenergiatasude üle, mis näitab tõelist saamatust juhtida riigile kuuluvaid ettevõtteid.

Mida meist igaüks teha saab?
Oma eluasemed tuleb renoveerida soojapidavaks ja energiasäästlikuks. Valgusallikad tuleb asendada leedvalgustitega. Võimalusel tuleb vältida elektriga otsekütmist. Tihti on lahenduseks ahjude ehitamine elamutesse. Igati mõistlik on hoonetele paigaldada päikesepaneelid. Kõige odavam elekter on tarbimata elekter!